2.10.18

Ajalugu

Naisekandmise MM-võistlused 2018 

Janno ja Anu Sild - 20 aastat naisekandmist 

2017. a naisekandmise MM-ilt naasti hõhemedalitega  

2016. a naisekandmise MM-ilt toodi sprindidistantsi hõbe- ja pronksmedalid ning eriauhind 

Janno ja Anu Silla muljeid 2016. a naisekandmise MM-ilt 

Janno ja Anu Sild võitsid 2015. a naisekandmise MM-il veteranide klassis kuldmedali   

Janno ja Anu Sild naasid naisekandmise MM-ilt „Voimakkain kantaja 2014" eriauhinnaga   

Kas naisekandmisvõistluse aeg Väike-Maarjas sai ümber?  

Film: Eesti XVI esivõistlused naisekandmises

Jää hüvasti, Lembitu Kuuse!  

***

1992. aastast alates peetakse Soomes, Väike-Maarja valla sõprusvallas Sonkajärvil naisekandmise võistlusi, 1996. aastast toimub võistlus maailmameistrivõistlusena.

Võistlus põhineb ühel 19. sajandi Sonkajärvi ajaloolisel pärimusel, mille kohaselt võttis kohalik röövlipealik Ronkainen sealses piirkonnas hulgaliselt pahandusi tekitades oma bandesse vaid selliseid mehi, kes oma mehisust raskel võistlusrajal naise röövimisega tõendasid. Sel ajal oli naise röövimine naaberküladest üldiselt levinud komme.

Võistlusrada, mille juurde algselt kuulusid mitmed tarad ja ojad, on kohandatud tänastele oludele vastavaks.

Kuna Väike-Maarja on Sonkajärvi valla sõprusvald, paluti neile võistlustele osalema ka siinseid võistlejaid. 1997. a lähetas vallavalitsus Sonkajärvile kolm paari. Väike-Maarja võistlejail läks seal hästi ning siit tuli mõte samalaadsete võistluste korraldamiseks Eestis.

Nii korraldatigi 1998. aasta 23. juunil Väike-Maarjas esimesed Eesti esivõistlused naisekandmises. Võistlusel osales 27 paari. Väike-Maarja vald omandas MM-i korraldajatelt kaubamärgi kasutamise ainuõiguse Eestis ning võistlused viidi läbi ametlike Eesti esivõistlustena. Võistluse korraldajaks oli Väike-Maarja vallavalitsus. Võistluse kolmel paremal paaril oli õigus osa võtta juulikuus Soomes, Sonkajärvil Naisekandmise Maailmameistrivõistlustest, kus Väike-Maarja võistluse parim paar Imre Ambos - Annela Ojaste Tartust tulid maailmameistriks. 

Sellest ajast peale võitsid eestlased kuni 2009. aastani kõik naisekandmise maailmameistri tiitlid. 2009. aastal tulid maailmameistriteks soomlased Taisto Miettinen ja Kristiina Haapanen. 2006. aastal jõudis tiitlini Väike-Maarja neiu Sandra Kullas, kes võistles koos mitmekordse maailmameistri Margo Uusoruga. Naisekandmise maailmarekord kuulub 2000. aastast tulemusega 0.55,5 mitmekordsetele maailmameistritele Margo Uusorule ja Birgit Ullrichile ning nad on kantud Guinessi rekordite raamatusse. 

Võistlustel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:

  • ametlik võistlusrada on 253,5 meetrit pikk ning koosneb liiva-, muru- ja asfaltosast
  • rajal on üks kuni 1 meetri sügavune veetakistus ja kaks kuiva takistust
  • kantav võib olla nii oma abikaasa kui ka keegi teine, kes tingimata peab üle 17 aasta vana olema ja kaaluma vähemalt 49 kg
  • võitjaks osutub see, kes raja kõige kiiremini läbib
  • kantava mahapillamise korral antav ajatrahv on 15 sekundit
  • lähe antakse paarikaupa, nii on iga start ka omaette võistlus
  • iga osavõtja võib end ise kindlustada kui ta seda vajalikuks peab, aga kindlasti peab kantaval peas olema kiiver
  • kõik osavõtjad tunnevad võistlusest rõõmu!

 

Toimetaja: ILVE TOBRELUTS