11.05.18

Aukodanikud - Väike-Maarja

BORIS GAVRONSKIBORIS GAVRONSKI - 14.12.1934 - 25.02.1999

Väike-Maarja valla aukodaniku tunnistus nr 001 anti härra Boris Gavronskile üle 24. veebruaril 1997. aastal. Praegune Väike-Maarja põhineb neil materiaalsetel väärtustel, mis on loodud ajal, kui Boris Gavronski oli kolhoosi esimees. Boris Gavronski nimetamine valla esimeseks aukodanikuks kätkes endas Väike-Maarja rahva sügavat tänutunnet tema laiaulatusliku majandusliku edukuse ja paikkonna elu mitmekülgse arendamise eest.


HÅKON RISSMANN-BREDESENHÅKON RISSMANN-BREDESEN - 28.05.1942 - 07.06.2013

Väike-Maarja valla aukodaniku tunnistus nr 002 anti härra Håkon Rissmann-Bredesenile üle 9. mail 1997. aastal. Norras asuva Sirdali kommuuni vallavanemal (kuni 01.11.1996) Håkon Rissmann-Bredesenil olid suured teened selles, et Sirdali kommuuni kaudu saadi Norra riigilt (1995. a) ulatuslikku majanduslikku abi ning et Sirdali kommuuni ja Väike-Maarja valla vahelised sõprus- ja koostöösidemed arenesid tihedaks ja püsivaks väga erinevates eluvaldkondades. Håkon Rissmann-Bredeseni nimetamine Väike-Maarja valla aukodanikuks oli ühtlasi sümboolseks sillaks kahe piirkonna - Väike-Maarja ja Sirdali - vaheliste sõprussidemete jätkumisele


ARNO KASEMAAARNO KASEMAA - 10.09.1915 - 18.03.1999

Väike-Maarja valla aukodaniku tunnistus nr 003 anti härra Arno Kasemaale üle 12. detsembril 1997. aastal. Arno Kasemaa tegevus oli aastakümnete vältel suunatud Väike-Maarja ja Kiltsi kandi kultuurielu edendamisele ja mitmekesistamisele ning kultuurilooliste traditsioonide järjepidevuse säilitamisele - ta juhatas pikki aastaid laulukoore, oli mitu menuromaani avaldanud ja laialt tunnustatud kirjanik, kirjutas ka luuletusi ja näidendeid ning juhendas näitemänge. Isiksusena paelus ta alati oma nooruslikkuse, mitmekülgsuse, harituse ja vaimuerksusega.

 


EDUARD LEPPIKEDUARD LEPPIK - 11.10.1924 - 19.05.2008

Väike-Maarja valla aukodaniku tunnistus nr 004 anti härra Eduard Leppikule üle 12. detsembril 1997. aastal. Vähe on Eestimaal nii mitmekülgseid ja töökaid inimesi kui oli Eduard Leppik. Oma laialdase kodu-uurimusliku tegevusega on ta jäädvustanud suure osa Väike-Maarja ja ümbruskonna kultuuriloolisest pärandist. Tema kodu-uurimuslik tegevus avaldub arvukates ja mahukates uurimistöödes, millest mitu on ka kirjastatud.
Imetlusväärse visaduse ja järjekindlusega kogus Eduard Leppik aastakümneid kohanimesid ja muud sõnavaraainest, tähendas üles kultusekivide lohukesi ja Kalevipoja hobuse jäljerida.


AINO LUKMANAINO LUKMAN (03.10.1937)

Väike-Maarja valla aukodaniku tunnistus nr 005 anti proua Aino Lukmanile üle 12. detsembril 2003. aastal Väike-Maarja Õppekeskuse saalis.

Aino Lukman on aastakümneid olnud üks rahvatantsu tugisambaid Väike-Maarjas. Tema juhendatud laste ja täiskasvanute tantsurühmad on osalenud nii maakondlikel tantsupidudel kui ka üldlaulu- ja tantsupidudel, esinenud kõikidel Pandivere päevadel ja paljudel kontsertidel.
Sarmika isiksuse ning teotahtelise ja pühendunud tantsujuhina õpetab Aino Lukman rahvatantsu mõistma ja austama ning rahvariietest lugu pidama.


LEMBIT KEERUSLEMBIT KEERUS  (20.11.1942)

Väike-Maarja valla aukodaniku tunnistus nr 006 anti härra Lembit Keerusele üle 25. veebruaril 2011. aastal Väike-Maarja rahvamajas.
1973. aastal Kiltsi kooli tööle asudes oskas Lembit Keerus märgata ja hinnata nii koolihoone ajaloolist kui ka arhitektuurilist väärtust. Koolijuhi ja õpetajana sisendas ta õpilastesse huvi oma kooli ajaloo vastu. Lembit Keeruse tegevus Kiltsi lossi tutvustaja ja reklaamijana ning A. J. von Krusensterni pärandi säilitaja ja eksponeerijana on olnud märgatav ja tuntav. Tema eestvedamisel ärkas Kiltsi mõisa endiste omanike Krusensternide pere lugu uuele elule. Kiltsi lossis elanud Krusensternide ja nende teadustöödega seonduv on aastaid olnud Lembit Keeruse kui sügava missioonitundega inimese südameasi. Tema juhtimisel on A. J. von Krusensterni nimeline MTÜ tegelenud Krusensterni mälestuse jäädvustamisega, eri riikidest Krusensterni järeltulijatega sidemete otsimise, sõlmimise ja säilitamisega ning Kiltsi lossi kui ajaloo- ja arhitektuurimälestise restaureerimise, tutvustamise, reklaamimise ja tuntuks tegemisega nii Eestis kui välismaal.

 

MALL LEPIKSOOMALL LEPIKSOO (3.08.1947)

Väike-Maarja valla aukodaniku tunnistus nr 007 anti proua Mall Lepiksoole üle 23. veebruaril 2017. aastal Väike-Maarja seltsimajas Eesti Vabariigi 99. aastapäeva kontsertaktusel.

Mall Lepiksoo asus pärast ülikooli lõpetamist Väike-Maarjas arstina tööle 1972. aastal. Ta on väikemaarjalisi ravinud üle 44 aasta ning on oma patsientide seas väga lugupeetud. Nagu erapraksise loomisel oli ta üks esimesi Eestis, nii ka perearstindusega liitumisel 1998. aastal.

Mall Lepiksoo juhtimisel tegutsev perearstikeskus on kuulunud kuus viimast aastat Eesti kvaliteetsete perearstipraksiste hulka. Perearstina on ta osalenud mitmetes rahvusvahelistes kliinilistes patsiendi- ja ravimiuuringutes ning mentorina Euroopa perearstide projektis PrimCare IT. Mall Lepiksoo on olnud aastaid Eesti Arstide Liidu volikogu liige ning arendanud tervishoiu- ja sotsiaalalaseid suhteid Plöni kreisiga Saksamaal.

Kauaaegse vallavolikogu liikmena on ta panustanud kohaliku elu edendamisse, viimasel ajal on tema hooleks tervisekeskuse rajamine Väike-Maarjasse. Aktiivse tervisesportlasena võib teda sageli kohata kergliiklusteel ja Ebavere radadel.

 

MALL VÕHANDUMALL VÕHANDU (27.07.1936)

Väike-Maarja valla aukodaniku tunnistus nr 008 anti proua Mall Võhandule üle 23. veebruaril 2017. aastal Väike-Maarja seltsimajas Eesti Vabariigi 99. aastapäeva kontsertaktusel.

Mall Võhandu asus pärast ülikooli lõpetamist 1961. aastal tööle keemia-bioloogiaõpetajana Kiltsi 8-klassilisse kooli ja töötas seal kokku üle 50 aasta, olles aastatel 1981-1995 direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal. Mall Võhandu on panustanud paikkonna haridusellu laiemaltki, olles lisaks Kiltsi koolile õpetaja ka Väike-Maarja Kutsekeskkoolis nr 27, hiljem Väike-Maarja gümnaasiumis ja õppekeskuses.

Mall Võhandu õpilased on jõudnud korduvalt kõrgetele kohtadele maakondlikel ja vabariiklikel aineolümpiaadidel. Ka pensionipõlve pidava õpetajana jätkab ta oma teadmiste jagamist õpihimuliste noortega. Tema kodune õpituba on tuttav paljudele endistele ja praegustele valla koolide õpilastele.

Ta on Eesti Loodusuurijate Seltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi liige. Tema suur kirg oli hobused ja ratsasport, algul ratsutajana, hiljem aastaid kohtunikuna üle-eestilistel ratsavõistlustel. Mall Võhandu on olnud aktiivne kohaliku elu edendamisel ja kultuuripärandi väärtustamisel vallavolikogu liikmena ning A. J. von Krusensterni nimelise mittetulundusühingu ja MTÜ Meie Kiltsi tegevuses.
 

Toimetaja: -