Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Krista Kerge

Valitsus otsustas määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna Krista Kergele pühendunud ja pikaaegse töö eest eesti keele elujõu ja arengu heaks tekstiuurimisel, keelekorraldusel, emakeeleõpetuse eestvedamisel ning õpetajate ja keeleuurijate põlvkondade kasvatamisel.
 

Minister Mailis Reps õnnitleb laureaati ja tänab panuse eest, mille Krista Kerge on andnud eesti keele uurimisse, õpetamisse ja keele elujõu kindlustamisse. "Krista Kerge erialane tegevus on silmapaistev ja mitmekülgne, ta on tuntud keeleteadlane, hinnatud õppejõud ja kogenud keelekorraldaja," sõnas Reps.

Tallinna ülikooli rakenduskeeleteaduse professor Krista Kerge on tegelenud nii eesti sõnamoodustuse kui ka tekstiuurimisega. Ta on kirjutanud tekstilingvistika üldisemaid probleeme käsitlevaid artikleid ning tegelenud ka tekstimaailma eri nurkadesse jääva materjaliga, näiteks vaadelnud žanritunnuseid õpikutekstides, esseistikas, veebikommentaariumides, blogides ja mujal ning analüüsinud õigus- ja haldussuhtluse tekste. Krista Kerge on loonud ka hulgaliselt õppevara.

Krista Kerge on töötanud Tallinna ülikoolis aastast 1987 vanemõpetaja, lektori, assistendi, dotsendi ja 2009. aastast professorina. Alates 2005. aastast on Krista Kerge emakeeleõpetuse infokeskuse juht.

Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril Eesti teaduste akadeemias. Auhinna suurus on 65 000 eurot.

Keeleauhinna andmise algatasid 1988. aastal Väike-Maarja keskkooli õpetaja Irma Sild ja Energia kolhoosi esimees Jüri Sild. 

Auhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Reet Kasikule, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.