Kuigi vabatahtlik tegevus on Eestis võrdlemisi levinud, panustab sotsiaalvaldkonda värskelt valminud uuringu järgi kõigest 10 % elanikkonnast.

Möödunud aasta augustist alustas Eesti Külaliikumine Kodukant sotsiaalministeeriumi tellimusel ja Euroopa sotsiaalfondi rahastamisel testima, kuidas saaks hoolekandeteenuste juurde süsteemselt vabatahtlike kaasata.

Sihtgrupp, kellele pakutakse vabatahtlikku?

Abivajajad on hanke mõistes 65-aastased ja vanemad inimesed ning 18-64-aastased erivajadusega inimesed.

Mida meie vabatahtlikud teevad?

Vabatahtliku pakutavate tegevuste eesmärk on abisaajat  vastavalt tema võimetele aktiveerida ning teha asju võimalust mööda koos isegi juhul, kui tegemist on voodihaigega.

Vabatahtlikud teevad koos abivajajatega väga eripalgelisi tegevusi, üsna tavapärane on, et vabatahtlik külastab koos oma abistatavaga erinevaid üritusi või kinoseansse. Samuti on vabatahtlikest olnud tuge tähtpäevade väärilisel tähistamisel, või lihtsalt suhtlemisel, ajalehtede ettelugemisel vms. Igal juhul on abistamine personaalne ning toimub inimese kodus või siis hooldekodus.

Siin juures on oluline teada, et kindlasti ei saa vabatahtlikud asendada sotsiaaltöötajaid või koduhooldustöötajaid, kuid erinevate sotsiaalteenuste kombineerimisel saab arvestada ka vabatahtlike pakutavate võimalustega: tihtipeale ei jõua sotsiaaltöötajad rahuldada oma klientide inimlikku suhtlemisvajadust. Siinkohal saavadki vabatahtlikud tulla appi, et toetada inimese aktiivsust ning pisikeste tegevuste toel aidata tal võimalikult kaua elada omaenda kodus.

Seltsilise panuse planeerimisel tuleb paraku arvestada sellega, et vabatahtlik käib abiks oma töö, pere ja muude kohustuste kõrvalt ning seetõttu ei saa eeldada, et selline inimene jõuab abistatava juurde iga päev. Enamasti kohtutakse omavahel nii nagu vabatahtlikul võimalust on. Oleme veendunud, et meie vabatahtlikud saavad panustada esmajoones abistatava inimese sotsiaalse ilmajäetuse ja üksildustunde leevendamisse ning sellise suhtluse tähtsust on keeruline üle hinnata.

Kes meie vabatahtlikeks sobivad?

Tegevuse käigus on juba tulnud meie juurde palju toredaid inimesi, kellest mitmed ei ole kunagi varem vabatahtlikud olnud: küllap nad ootasid alles sobivat panustamisvõimalust. Kõige noorem abiline on 18-aastane ja kõige vanem 77-aastane. Üle poolte praegu tegutsevatest vabatahtlikest on vanemad kui 55 eluaastat. Meie pakutav vabatahtliku tegevuse teenus sobib pea igale huvilisele, kellega meie piirkondlik koordinaator on vestelnud ning soovid ja ootused on ühiselt välja selgitatud. Huviline ei pea kartma, kuidas ta hakkama saab, sest iga vabatahtlik saab sisseelamisel koolitust ja tuge, kuidas toimida ja käituda. Kartma ei pea sedagi, kuidas sobivat abivajajat leida. Meie projekti raames aitab sobiliku vabatahtliku tegevuse võimaluse leida piirkondlik koordinaator. Just temal on kohalike omavalitsuste, päevakeskuste, hooldekodude, kohalike vabaühenduste ja kogukondade (so sotsiaalpartnerite) toel ülevaade inimestest, kes abi ja toetust vajavad. Hanke tegevustesse on planeeritud mitmeid vabatahtlike arengupäevi ning klubilisi tegevusi. Seega pakume küllaldaselt võimalusi kaasvabatahtlikega muljeid vahetada ning üksteisele toeks olla.

Meie tegevuste kohta saad lugeda lisa Vabatahtlike Väravast https://vabatahtlikud.ee/sotsiaal/. Antud lehelt leiab ka kõikide piirkondade koordinaatorite kontaktid, kes meeleldi teile meie tegevusi täpsemalt tutvustavad. Loomulikult ootame nii tulevaste võimalike vabatahtlike  kontaktivõttu, kuid ära pelga teada anda, kui sooviksid ka ise vabatahtliku seltsilise tuge.

Ene Augasmägi

Lääne-virumaa koordinaator