2.07.18

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind

2018. aasta F. J. Wiedemanni keelepäev toimus kolmepäevase rahvusvahelise keelekonverentsina "Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III" 22.-24. aprillil. 
Konverentsi avapäev oli ühitatud legendaarse Georg Lurichi ausamba avamise ja Lurichi fenomeni päevaga Väike-Maarjas. Konverentsiga tähistati 30 aasta möödumist F. J. Wiedemanni keeleauhinna asutamisest.

23.-24. aprillil jätkus konverents Rakvere Reaalgümnaasiumis. 
23.-24. aprilli päevakava 

Toimunust tegi veebiülekande Kultuurikanal. Seda saab järele vaadata aadressidel: 

http://portaal.eki.ee/avalehe-uudised-taisloend/2333-2018-04-25-11-00-16.html 

https://www.facebook.com/pg/Eesti.Keele.Instituut/videos/?ref=page_internal 

Konverentsi avapäeva fotod: 
https://cloud.saundland.ee/index.php/s/Qwc7LYc7IO1sFND 


***

2017. aasta F. J. Wiedemanni keelepäev toimus 27. aprillil Väike-Maarja seltsimajas.

2017. aasta keelepäeva kokkuvõte  
2017. aasta keelepäeva fotod  

***

2016. aasta F. J. Wiedemanni keelepäev toimus 28. aprillil Väike-Maarja seltsimajas. 

2016. aasta keelepäeva kokkuvõte 
2016. aasta keelepäeva fotod 

***

2015. aasta F. J. Wiedemanni keelepäev toimus 23. aprillil Väike-Maarja seltsimajas. 

2015. aasta keelepäeva kokkuvõte 
2015. aasta keelepäeva fotod 

***

2014. aasta F. J. Wiedemanni keelepäev toimus 24. aprillil Väike-Maarja seltsimajas.
 
2014. a keelepäeva kokkuvõte 
2014. a keelepäeva fotod

***

24. ja 25. aprillil 2013 toimus Väike-Maarjas rahvusvaheline konverents "Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa II".

Toimunust tegi veebiülekande Tartu Ülikooli multimeediakeskus. Seda saab järele vaadata aadressil: 
1. päev - http://www.uttv.ee/naita?id=17073 
2. päev - http://www.uttv.ee/naita?id=17085 

Konverentsi ajakava 
Konverentsiga tähistati 25 aasta möödumist F. J. Wiedemanni keeleauhinna asutamisest.   

Fotod 2013. aasta konverentsist 

*****

Aastast 1989 antakse väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel välja F. J. Wiedemanni keeleauhinda. 

Wiedemanni auhind on otsekui koputus kõigi nende südamele, kellele teised keeled on armsamad kui emakeel (U. Liivaku, 1993. aasta keeleauhinna laureaat)

1988. aasta sügisel sai ühes eesti peres, Irma ja Jüri Silla kodus, küpseks mõte panna alus uuele kultuuriauhinnale, pereema ettepanekul keeleauhinnale. Irma Sild oli Väike-Maarja keskkooli õpetaja, Jüri Sild Rakvere rajooni heal majandusjärjel oleva Energia kolhoosi esimees. (Eevi Ross, Wiedemanni keeleauhind 1989-2003, Tallinn 2005, lk 7). Ideed toetasid Mart Remmel, Rudolf Rimmel ja Joel Sang.

Esialgu andis auhinda välja Lääne-Viru maakonna Energia kolhoos, hiljem püsis auhind elus tänu Jüri Sillale. Auhinna andmist on toetanud Väike-Maarja vald ja Eesti Keele Sihtasutus. 

Visalt ja järjekindlalt edenedes kujunes sellest eesti keeleinimeste mainekas autasu ja 2004. aastast antakse keeleauhinda välja riikliku auhinnana. Väike-Maarjas toimub iga aasta aprillikuus F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelepäev - kuulatakse keelealaseid ettekandeid ja laureaat istutab keeletammikusse oma nimipuu.  

F. J. Wiedemanni keelepäeva korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts, Väike-Maarja Vallavalitsus ja Väike-Maarja Gümnaasium. Rahvusvaheliste konverentside ja suuremate ürituste puhul on koostööpartnerid veel Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus, Keeleinspektsioon, Eesti Rakenduslingvistika Ühing ja Väike-Maarja Õppekeskus.

Tunnustamaks auhinna algatamist, autasustas Eesti Vabariigi president Lennart Meri Jüri Silda 2001. aastal Valgetähe teenetemärgiga. 

Soome-ugri keelte uurija akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann (1805-1887) koostas eesti-saksa sõnaraamatu (1869) ja kirjutas saksakeelse eesti keele grammatika (1875). Tema töödel eesti keele kohta on põhjapanev väärtus. 1860. aastail tegi ta Eestis korduvaid keeleuurimisreise. Ta on tundnud huvi ka eesti folkloori ja etnograafia vastu; tema teos "Eestlaste sise- ja väliselust" (1876) kujutab endast rikkalikku kogu vanasõnu, kõnekäände ja mõistatusi, rahvamängude, kommete ja tavade kirjeldusi.

F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaadid:
1989 Henn Saari 
1990 Hella KeemErich Raiet 
1991 Pent Nurmekund 
1992 Rein KullValev Uibopuu 
1993 Rudolf KarelsonUno Liivaku 
1994 Nikolai BaturinPaul Saagpakk 
1995 Lennart Meri 
1996 Juhan Peegel 
1997 Eduard Leppik 
1998 Mari MustHuno Rätsep 
1999 Tiiu EreltUno Mereste 
2000 Ellen Uuspõld 
2001 Ülle ViksEduard Vääri 
2002 Valdek Pall 
2003 Mati HintHelju Vals 
2004 Viivi Maanso
2005 Haldur Õim 
2006 Heldur Niit 
2007 Kristiina Ross 
2008 Mati Erelt 
2009 Ilse Lehiste  
2010 Ain Kaalep 
2011 Tiit-Rein Viitso 
2012 Mari Tarand 
2013 Valve-Liivi Kingisepp 
2014 Arvo Krikmann 
2015 Leelo Tungal 
2016 Uno Laur 
2017 Marja Kallasmaa 
2018 Reet Kasik 

Iga laureaat on istutanud Väike-Maarjasse oma tamme. Jakob Liivi pargis on laureaatide tammed aastatest 1993-1996 ja Väike-Maarja Vabadussamba pargis aastatest 1989-1992 ning alates 1997. aastast. 

2003. aasta F. J. Wiedemanni keeleauhind

2004. aasta 26. septembril, Euroopa keelte päeval, toimus Väike-Maarjas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaatide istutatud tammede tähistamine. Epp Õlekõrre ettekanne 
Keeltepäeva kokkuvõte 

2005. aasta oli F. J. Wiedemanni 200. sünniaastapäeva aasta.  Juubeliaasta sündmusi 16. aprillil toimus Peterburis eesti keele päev. 21. aprillil toimus Väike-Maarjas F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelepäevKeelepäeva ettekanded  25. septembril kogunes Eesti keele-eliit taas Väike-Maarjasse, et istutada mälestuspuu keeleauhinna nimeandjale Ferdinand Johann Wiedemannile. Mälestustamme istutas Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel. Üritusel osalesid ka sugulaskeelte esindajad - Soome suursaadik Jaakko Kalela ja Ungari suursaadik Istvan Mohacsi. 

Igal kevadel peetakse Väike-Maarjas keelepäeva, kus kohtutakse keeleauhinna uue laureaadiga, kes istutab tammikusse oma puu. 

2006. aasta keelepäeval 27. aprillil Väike-Maarja Õppekeskuses esinesid ettekannetega keeleauhinna 2006. aasta laureaat Heldur Niit, Eesti Keele Instituudi vanemteadur Helmi Neetar ja raadioajakirjanik Mari Tarand. 

2007. aasta keelepäev toimus Väike-Maarja rahvamajas 19. aprillil. Ettekannetega esinesid 2007. aasta keeleauhinna laureaat Kristiina Ross ("Vana keele uus nägu") ja professor Mati Erelt ("Muutusi eesti lauses"). Keelepäeva kokkuvõte 

16.-17. aprillil 2008. aastal toimus Väike-Maarja rahvamajas F. J. Wiedemanni keeleauhinna väljaandmise 20. aastapäevale pühendatud rahvusvaheline konverents "Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa". 2008. aasta keeleauhinna laureaadi Mati Erelti ja juhtivate Eesti keeleteadlaste kõrval esinesid ettekandjad Lätist, Saksamaalt, Rootsist, Soomest, Ungarist ja Venemaalt. Konverentsi päevakava  Konverentsi kokkuvõte 

2009. aasta Wiedemanni keelepäev toimus 30. aprillil Väike-Maarja rahvamajas. Ettekannetega esinesid Krista Kerge, Jaan Kaplinski ja keeleauhinna 2009. aasta laureaat, Ameerikas elav auväärne professor Ilse Lehiste. Keeleauhinna 1997. aasta laureaadist Eduard Leppikust tegi põhjaliku ettekande Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilane Keili Pohlak (juhendaja õpetaja Jaana Puksa). Ilse Lehiste istutas keeletammikusse oma nimipuu. Keelepäeva kokkuvõte 

2010. aasta Wiedemanni keelepäev toimus Väike-Maarjas 21. aprillil. Kuulati Ain Kaalepi mõtteid Ferdinand Johann Wiedemannist ning Johannes Voldemar Veskist ja Johannes Aavikust ("Keelekõrv" 02.2010) ja Tartu Ülikooli multimeediakeskuse videosalvestist Ain Kaalepi luuletusest "Tundmatutele inimestele". Ettekannetega esinesid keeleauhinna 2003. aasta laureaat Mati Hint ("Wiedemanni keeleauhinnas peegeldub Eesti ühiskond ja vaimuelu") ning Väike-Maarja Õppekeskuse õpilane Siiri Randmaa ("Ain Kaalep - sõnaloomest ja tõlkimisest"), juhendaja Elvi Kiisküla. Mati Hint istutas keeletammikusse Ain Kaalepi nimipuu. 2010. aasta keelepäeva kokkuvõte  2010. aasta keelepäeva fotod  

2011. aasta Wiedemanni keelepäev toimus 27. aprillil Väike-Maarja rahvamajas. Ettekannetega esinesid 2011. a laureaat Tiit-Rein Viitso ("Eesti keeleruumi kujunemine"), Valve-Liivi Kingisepp ("Huvitav eesti vana kirjakeel") ja Väike-Maarja gümnaaisumi õpilane Kätlin Pohlak ("Keeleteemad 2010. aasta Postimehes ja Eesti Päevalehes", juhendaja Ülle Lääne). Keeletammik täienes laureaat Tiit-Rein Viitso nimipuuga.  2011. aasta keelepäeva fotod  

2012. aasta F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelepäev toimus Väike-Maarja rahvamajas 19. aprillil. Ettekannetega esinesid keeleauhinna 2012. aasta laureaat Mari Tarand ("Kodukeele kütkes"), Heli Laanekask ("Wiedemanni grammatika eesti keeles"), Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilane Kätlin Kaare ("Kõnekäändude mõistmisest Väike-Maarja Gümnaasiumi näitel", juhendaja Ülle Lääne). Laureaat Mari Tarand istutas keeletammikusse oma nimipuu. Laulis Väike-Maarja gümnaasiumi tütarlastekoor (dirigent Ly Ipsberg) ja Mari Tarandi keelealasest tegevusest rääkis Irma Sild. 2012. aasta keelepäeva fotod Keelepäeva kokkuvõte 

 

Toimetaja: -