8.08.18

Kiltsi mõis

(Väike-Maarja kihelkond,   Schlosh Ass)

1466. a-st on esmateated mõisast. Siin asus vasall-linnus, mis rajati arvatavalt 14. saj. Sajandi lõpust kuulus Kiltsi Assenitele, kelle järgi on tuletatud ka mõisa saksakeelne nimi Ass. Paiga eestikeelne nimi seostub Gilsenitega, kelle valduses püsis koht 1514 - 1581. 

Kuigi Kiltsi oli väike, ilma sisehoovita linnus, oli tema seotus 16. sajandi sõjaliste sündmustega märkimisväärne. Suurim kokkupõrge toimus siin Liivi sõja ajal 1558. a talvel Liivi ordu ja Vene väesalkade vahel. Tolleaegne Kiltsi omanik Robrecht von Gilsen organiseeris kantsis tõhusat vastupanu. Liivi sõja lõpuks oli linnus varemetes ja 1600. aastal ei mainitud teda enam kindlustatud kohana.

17. saj kuulus Kiltsi Uexküllidele, 1761 läks mõis Gustav von Roseni valdusesse. 

1778 müüdi mõis Hermann Johann von Benckendorffile 

1784-1790 kerkis endise linnuse müüridele uus peahoone. Vanad linnusemüürid tuli kokku  sobitada uue varaklassitsistlikus stiilis ehitatava mõisahoonega. Sel ajal sai flankeerivate müüritornidega ehitis varaklassitsistliku ilme, uutel põhimõtetel kujundati hoone fassaadid, muudeti algne ruumijaotus, kujundati interjöörid. Et leevendada linnusele viitavat raskepärast arhitektuuri, liideti otstesse kaks poolkaarekujulist tiibhoonet- kivihäärberid ja aidad. Moodustunud ovaalikujulise siseõu sulges peahoone vastas asuv karjakastell (tall-tõllakuur, hävinenud. Lossi esifassaadi kaunistab Benckendorffide perekonnavapp. 

Peahoone valmis 1790. a.

Vt ka keskaegsete kindluste kohta http://www.castle.lv/est/kiltsi.html.

1816 pantis Paul Friedrich von Benckendorff Kiltsi mõisa mereväe esimese järgu kaptenile Adam Johann von Krusensternile. 4 aastat hiljem muudeti pandileping ostulepinguks.

Adam Johann von Krusensterni (1770-1846) juhtimisel teostus vene esimene ümbermaailmareis (1803-1806), mille põhjal koostas ta "Lõunamere atlase" elades Kiltsi mõisas 1815-1822. A. J. von Krusenstern elas mõisas veel 1842 kuni surmani 1846. 

Olulisi täiendusi on tehtud mõisahoone juures 19.saj keskel, arvestades tolleaegseid arhitektuuri-suundumusi ja A, J. von Krusensterni vajadusi. Nii ehitati saali juurde 1845. a palkon. (Hävinenud, taastatud 2008-2009).

Pärast A.J.von Krusensterni surma, päranduse jagamise lepinguga 1850, läks mõis A. Krusensterni poja, tõelise riiginõuniku ja kammerhärra, Julius von Krusensterni omandiks. 

1876 tuli välja vahetada mõned katusekonstruktsiooni talad, parandada müüripraod, tihendada vanu ja teha uusi uksi, osaliselt asendada vanad ahjud (Tallinna arhitekt R. Knüpfferi ülevaateaktist).

1889 läks mõis krahvinna Sophie Rüdigeri valdusesse, 1911 ostis mõisa Alfred Georg Uexküll-Güldeband, kelle käes oli mõis võõrandamiseni.

Alates 1920. a-st asub mõisas kool, kus on töötanud Villem Alttoa, Arno Kasemaa ning õppinud Kersti Merilaas ja Heino Väli. 

Et lossis asub kool, on ajalooline hoone säilinud. Alates 1994. a on toimunud hoones ehitustööd.  

2010. a oktoobriks lõppes peahoone häärberiosa restaureerimine ning loss sai tagasi oma endisaegse hiilguse ja suursuguse väljanägemise. Restaureerimistööde käigus avastati igal sammul midagi uut ja huvitavat - avastati palju maalinguid, leiti Krusensterni ajaloolised originaalkaardid ja keldrist keskaegne grafiti, munakivi põrand linnuse aegadest... Kõike seda saab praegu Kiltsi mõisas oma silmaga näha.

Vt ka Paul Theodor von Krusenstern  ja Otto Paul von Krusenstern isikulugude juurest.

Kiltsi mõis kuulub mõisakoolide ühendusse. Vt http://www.moisakoolid.ee

Lisainfot vaata ka: http://kiltsimois.ee/
 
Mõis külastajatele avatud:
5. juunist kuni 31. augustini 
K - P 10.00-18.00
http://kiltsimois.ee/kaardiloss/turismiinfo/ 

Alates 1. septembrist mõisa külastamine ainult ettetellimisel. 
Info Merje Leemets, tel 520 2921, e-post: kiltsipk@v-maarja.ee 

Vaata ka "Unustatud mõisate" külastuspäevi:
http://www.moisakoolid.ee/et/article/unustatud-m%C3%B5isad-2018
 
Toimetaja: -