8.08.18

Küti mõis

(Viru-Jaagupi kihelkond, Kurküll)

  • 1343.a esmateated mõisast, mil see kuulus Rosenitele.
  • 1639. a sai omanikuks Gerd Schütte, kelle nimest on tuletatud mõisa eestikeelne nimi Küti.
  • 18. saj olid omanikeks Friederichid.
  • 1777.a müüs leitnant Carl Christian von Friederici mõisa major Heinrich Otto Zoege von Manteuffelile.
  • 1816 – 1827  elas Küti mõisas kunstnik Karl Ferdinand von  Kügelgen, kes peatus oma äia pool.
    Kügelgenid pidasid kodukooli. Seal  õppisid maalikunsti kunstniku poeg Konstatin ning kaksikvenna Gerhardi (samuti kunstnik) poeg Wilhelm. Seal õppis veel Carl Timoleon Neff. Kõigist neist kujunesid 19. saj. väljapaistvad maalikunstnikud.
  • Kütis viibis tihti professor Karl Morgenstern (1770-1852), Tartu ülikooli raamatukogu ja klassikalise muinasteaduse muuseumi rajaja.
  • 1837 müüs P. O. Z. von Manteuffel mõisa Carl von Essenile.
  • 1859 ostis mõisa parun Georg Alexander Stackelberg.
  • Viimane omanik oli Georg von Stackelberg.

Mõisa murdkelpkatusega barokne ühekorruseline peahoone pärineb 1760. a-st. Hiljem liideti hoonega kahekorruseline teenijamaja. 

Hoones asus nõukogude ajal klubi. Siseruumid on suures osas ümber ehitatud. Praegu kuulub kohalikule põllumajandusühistule.

Vt. ka 10 mõisa ring Pandiveremaal

 

Toimetaja: -