4.07.18

Liigvalla mõis

(Koeru kihelkond, Lövenwolde)

  • 1285 mainitud külana Taani hindamisraamatus.
  • Mõisana 1558- kuulus Vene bojaarile. Pidusöögi ajal lõid külalised peremehe maha ja võtsid vara kaasa. Hooned lagunesid.
  • 1682 läks mõis Rehbinderite valdusesse. Esimesed hooned olid puust ja õlgkatusega, kus täpselt, pole teada.
  • 1797-98 valmis uus kahekorruseline härrastemaja Gustav Wilhelm von Rehbinderi juhtimisel. Hoone koos Varanguga kuulub Järvamaa esinduslikemate mõisahoonete hulka. Ühine ehitusmeister J. H. B. Walter Tartust tingis ka sarnase ehitusmaneeri ja stiili. Tugevasti hilisbarokist mõjustatud põhilaad varaklassitsismi elementidega. Täiskelpkatus, seinapinna maaliline liigendatus, lainjad katuseviilud, seinasambad (nii liseenid kui pilastrid), varjatud portikus. Omapärasuseks on soklikorruse võlvlaed: kombineeritud võlvide süsteemid on saanud kujunduslikuks võtteks.
  • 1919. aastal oli omanikuks Nikolai von Schilling, kellelt ka mõis riigistati.
  • Kuni 1965. a töötas peahoones kool, pärast seda seisis tühjana. Tänapäeval on eravalduses ning on alustatud restaureerimistöödega.

Hermann von BENCKENDORFF (1815 - 1883)
Liigvalla, Varangu ja Jäneda pärishärra. Rüütelkonna peamees, maanõunik. Elas Liigvallas.
  • Taibukas majandusmees, kes ka talurahva heaks midagi teha tahtis. Talurahvale oli vaja  haridust anda. 1835. a tegid 8 Järvamaa mõisnikku, nende hulgas ka H.von Benckendorff, otsuse avada Atastes külakooli õpetajate seminar, kus õpitakse eesti keeles. Kooli avamise ajaks 1837 oli osanikke 12, igaüks saatis oma mõisast ühe eestlase õpetajaks õppima. Iga kolme aasta tagant võeti uued 12 poissi.
  • Kool pidi olema isemajandav, vajaliku raha pidi iga mõisnik ise andma. Kooli tarbeks ehitati eraldi maja, mis seisab praegugi veel püsti. Kool töötas 17 aastat, 1854. aastani.

Johann Jakob NOCKS (1800 Liigvalla – 1890 Tallinn)
  • Liigvalla mõisavalitseja Michel Nocksi pojana õppis ta kodumõisas saksa käsitööliste koolis, 1813–16 Rakvere kreiskoolis,1816-19 Tartu Kubermangugümnaasiumis, 1819 – 22 Tartu Ülikoolis õigusteadust ja filosoofiat (jäi majanduslikel põhjustel pooleli). 1837 sooritas TÜ-s gümnaasiumiõpetaja kutse-eksami.
  • Oli Rakveres koduõpetaja, kreiskooli õpetaja ja inspektor. Tallinnas töötas Kubermangugümnaasiumis, kus oli esimene eesti soost õpetaja. Tegeles arheoloogia, etnograafia ja filoloogiaga.
  • Oli Faehlmanni ja Kreutzwaldi sõber (III Viru vande andja)


Vt. ka 10 mõisa ring Pandiveremaal

 

Toimetaja: -