20. aprilli  õhtul Kundas Mäe tänaval kortermajas puhkes tulekahju. Päästjate saabumisel selgus, et tulekahju sai alguse keldritasandil paiknevast ruumist kus põles sinna ladustatud vana mööbel. Tugev suits ja kuumus levis kiiresti trepikotta ja korteritesse. Kustutustööde käigus leiti trepikojast naise surnukeha. Kiirabi toimetas haiglasse neli vigastatut. Kolmele inimesele anti esmaabi kohapeal. Kahjuks, haiglasse toimetatud 48-aastane mees suri järgmisel päeval. Tulekahju tekkepõhjuse selgitab välja uurimine, aga on selge, et tegemist on väga traagilise juhtumiga.

„Kodu on koht, kus inimesed soovivad tunda end kaitstult ja ohutult. See tähendab, et kodu kujundamisel on esmatähtis ohutus - omanik vastutab oma eluruumi ohutuse eest, kortermaja keldrite ja trepikodade tuleohutuse eest vastutavad kõik kortermaja elanikud. Korteriühistutel (ehk kõikidel kortermajas elavatel inimestel) on vastutus tagada ja õigus nõuda ühistu kõikide ruumide ohutust. Kahjuks, selle kortermaja keldrisse oli ladestatud vana mööblit ja väga ohtlik gaasiballoon. Tulekahju levis kiiresti, mille tagajärjel hukkus kaks inimest. Kui keldris põlevmaterjal süttib ning trepikoja ja keldri vahel puudub tuletõkkeuks, võib selle tulemusena tekkida nn "korstnaefekt". Selle tulemusel liiguvad väga kuumad põlemisgaasid keldrist trepikotta ja sealt ülesse avatud akna suunas. Kuumade põlemisgaaside mõjul võivad süttida korterite uksed ja muud trepikojas asetsevad põlevmaterjalid"" – kommenteeris Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann.

Päästeameti inspektorid teevad aastaringselt kontrollkäike ka kortermajades Tegevuse eesmärgiks ei ole karistada ja trahve korjata, vaid panna inimeste südamele, et nende ja teiste majas viibijate ohutus sõltub kõigepealt neist endist. Küll aga ollakse kortermajade tuleohutusreeglite täitmise nõudmisel järeleandmatud ja elementaarsete nõuete rikkumise osas on meil nulltolerants. Tuleb mõista, et iga õnnetusse sattunud inimene on kellegi lähedane – ema, isa, vanavanem, õde, vend, sõber. Ärme oota Päästeameti sekkumist või traagiliste tagajärgedega tulekahju, vaid teeme oma majas tuleohutuks juba täna.

„Päästeameti inspektorid pööravad inimeste tähelepanu sellele, et  kortermaja ühiskasutatavates ruumides ei tohi hoida põlevmaterjali, mis põlemisel muutub väga ohtlikuks ning takistab inimestel evakueeruda. Lapsevankri, jalgratta ja muude asjade kortermaja trepikojas hoidmine tundub küll praktiline ja mugav, kuid on ohtlik ja tuleohutusnõuetega vastuolus, sest tulekahju korral saab sellest takistus hoonest välja pääsemisel. Ei ole ühtegi õigustust, miks mugavusest tingitud harjumused võiksid ohustada kellegi elu või tervist." – selgitab Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhataja Marti Siim.

Tähtis on teada, et keldriboksides ei tohi hoida ohtlikke aineid ning gaasiballoone. Kui kortermaja keldrisse pääseb otse trepikojast, siis peab keldrisse viiv uks olema tuletõkkeuks, et keldri tulekahju korral ei pääseks suits ja tuli trepikotta ning oleks kindlustatud elanike ohutu väljapääs majast. Kortermaja remontimisel või ümber ehitamisel tuleb n-ö tavaline korteriuks asendada tuletõkkeuksega. Üks kortermajja sobilik tuletõkkeuks maksab orienteeruvalt sama palju kui keskmise hinnaklassiga televiisor. Kui tihti me ostame endale uue televiisori?. „Õnnelikud õnnetused", mis piirduvad ainult suitsukahjustustega, on varakahjult reeglina oluliselt kulukamad, kui tuletõkkeukse hind.

Päästeameti kogemus näitab, et kortermajade tulekahjude tekkepõhjus on paljudel juhtudel suitsetamine, sh trepikodades või hooletu käitumine lahtise tulega.

„Kortermajade trepikodades on suitsetamine keelatud. Et kiiresti avastada kortermaja trepikojas või keldris tulekolle, siis on soovitav panna kortermajade trepikodadesse ja keldritesse suitsuandur, mis kiiresti märku annab" – räägib Marti Siim.

Tuleb ka silmas pidada, et temperatuuri saades trepikoja metallist välisuks paisub ja siis ei ole välisust enam võimalik avada.

Spekulatsioonidele ei ole niivõrd traagiliste tagajärgedega sündmustel kohta, aga faktid kõnealusel juhul on järgmised: „Trepikoja metallist välisuks oli ülimalt kuuma keskkonna tõttu sedavõrd paisunud, et päästjad pidid selle avamiseks erivahendeid kasutama ning hukkunu leiti trepikojast, ukse juurest." Sisuliselt on inimene sarnastes olukordades oma kodu trepikojas lõksus. Kõrge temperatuur saab tekkida, vaid siis, kui selleks on loodud „soodne" keskkond. Näiteks hoitakse trepikojas – reeglina kortermajade ainus evakuatsioonitee – mööblit, lapsevankreid jms põlevamaterjali. Surmav „lõks" tekib ka siis, kui trepikojast õue viivad uksed ei ole lihtsalt ja kiirelt (võtmeta) avatavad – trepikojas leviv suits seab inimeste elu halastamatult kiiresti ohtu.

Oluline on ka inimeste õige käitumine tulekahju korral.  Kui põleng toimub kortermaja koridoris, siis inimesed peavad esmalt hindama olukorda ja ohu korral jääma korteritesse ning mitte liikuma põlemiskoldesse ja suitsu sisse. Korteri välisuks peab olema suletud (mitte lukustatud!) ja inimesed peavad andma abivajamisest märku aknalt.

 

Foto: Ida päästekeskus „Selliseks muutub tulekahju kurral korteriuks, kui keldris või trepikojas on palju põlevmaterjali"