30.08.18

Vaatamisväärsused

Ebavere mägi asub Väike-Maarjast u 3 km. kaugusel Tartu maantee ääres, kõrgus 146 m. See sobib ideaalselt suusatamiseks, matkamiseks ja jalgrattasõiduks. Mäe teemat on palju kordi kasutatud rahvajuttudes ja muistendites.

 

Äntu järved asuvad Väike-Maarjast 7-11 km kaugusel Tartu maantee läheduses. Neid on kokku 7 - suurimad neist on Sinijärv, Valgejärv ja Vahe- ehk Roheline järv. Äntu teised järved on Linaleo-, Mäeotsa, Umb- ja Kaanjärv. Vesi järvedes on rohekassinise värvusega ja põhjas asuva järvelubja tõttu väga läbipaistev.

 

Punamägi asub 1 km kaugusel Äntu suurimatest järvedest. Siin asus muinaseestlaste 3-osaline linnus Agelinde.

 

Kiltsi loss asub Kiltsist u 2 km kaugusel. Kiltsi loss koos kahe poolkaarekujulise tiibhoonega on Eesti suurejoonelisemaid ja omapärasemaid. See püstitati keskaegse, XIV-XV sajandist pärineva vasall-linnuse varemeile. 19. saj kuulus loss Krusensternide perekonnale. Lossitornis asub admiralituba, kus tutvustatakse tuntud meresõitjate Adam Johann von Krusensterni, Paul Theodor von Krusensterni ja Otto Paul von Krusensterni elu ja tegevust.

 

Vao mõisaansambel asub Kiltsist u 2 km kaugusel. See on rajatud valdavalt 18. saj Rennenkampffide aadliperekonna poolt. Vanimaks ehitiseks on 14. saj II poolel kohalikust paekivist ehitatud Vao tornlinnus - ainulaadne keskaegne vasallelamu Vana-Liivimaal. Torn taastati 1986. a ning praegu on teisel korrusel ekspositsioon, mis kajastab Vao torni, mõisa ja küla ajalugu ning Rennenkampffide perekonnalugu.

 

Varangu mõis on rajatud 17. sajandil, barokkstiilis mõisahoone aga 18. sajandil. See kuulus Koeru kihelkonda Järvamaal. Praegu on Väike-Maarja valla piirides. Valitsejamajas saatis oma noorpõlve mööda graafik Eduard Wiiralt.

 

Varangu allikad on Varangu mõisa lähedal asuval allikalal (34,5 ha). Need suured alaliselt "keevad" veelehtrid on väga tähelepanuväärsed.

 

Avispea kirik avati 29. sept 1935. a (nurgakivi pandi 13. mail 1934). Vabakoguduse palvemaja projekteeris insener-arhitekt Tiidemann. Raha saadi annetustest, ehitusel lõid kaasa ka koguduse liikmed.

 

 

Uniküla siin sündis 1898. aastal eesti helilooja ja dirigent Tuudur Vettik. Tema sünnikohta tähistab mälestuskivi, mis püstitati 1985. a.

 

Väike-Maarja muuseum ja turismi i-punkt. Muuseum asutati 1986. a kohaliku kolhoosi poolt. Muuseum asub endises kihelkonnakooli majas, kajastab kohalikku ajalugu möödunud sajandi viimasest veerandist nõukogude okupatsioonini ja Väike-Maarja kolhoosi ajalugu.
Turismi i-punkt avati 2000. a. Seal on rikkalik turismialane teave Väike-Maarja valla kohta, kuid leidub materjali ka kogu vabariigi kohta.

 

Väike-Maarja kirik ja kirikuaed. Kirik on vanim ehitusmälestis Väike-Maarjas, ehitatud 1370-ndate aastate II poolel (teistel andmetel 1346. a). Kirikuaeda on maetud viitseadmiral Paul Theodor von Krusensterni perekond, Otto Paul von Krusenstern, Rennenkampffid ja teised Väike-Maarja kihelkonna baltisaksa mõisnikud. Samas on ka kuulsa maadleja Georg Lurichi vanemate hauad.

 

Emakeeletammik
Aastast 1989 antakse välja väljapaistvate teenete eest eesti keele alal F. J. Wiedemanni keeleauhinda. Iga laureaat on istutanud Väike-Maarjasse oma tamme. Jakob Liivi pargis on laureaatide tammed aastatest 1993-1996 ning Väike-Maarja Vabadussamba pargis aastatest 1989-1992 ja alates 1997. aastast. President Lennart Meri tamm on muuseumi ees.

 

Vabadussammas Väike-Maarja kirikumõisa pargis. Sammas on pühendatud Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestusele.

 

Köstrimaja. Kultuuri- ja seltsitegelase köster Johan Kotli elupaik 1893-1933. Arhitekt Alar Kotli sünni- ja lapsepõlvekodu. Majal (Simuna mnt.5) avati Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsi ja Aiandusseltsi poolt 1990. a mälestusplaat.

 

Jakob Liivi monument. Mälestusmärk Jakob Liivile avati 25. sept 1938. a Väike-Maarja pargis (autor R. Haavamägi).

 

Väike-Maarja Õppekeskuse hoone. Tänapäeva arhitektuuri kaunis näide, asub Pikal tänaval. Väike-Maarja kolhoos ehitas selle oma keskusehooneks, valmis 1990. a. Projekti autor on M. Truu ja sisekujundaja M. Puusepp.

 

Rahvamaja asukohaga Pikal tänaval on ehitatud 1912. a põllumeeste seltsi poolt ja oli tol ajal suurim kivist maaseltsimaja. Praegu on Väike-Maarja rahvamaja jalutussaalis 1981. aastast G. Markelovi puitskulptuurid: Märt Meose ja Jakob Liivi kaksikportree ning Georg Lurichi büst. Fuajee seinal on E. Jänese freskomaal "Maarjapäevad".

 

Georg Lurichi mälestuskivi asub Aia tänava alguses. Georg Lurichi monument avati 22. aprillil 1966.

 

Märt Meose maja asub Jaama tänava alguses, ehitatud 1926. a. Märt Meos elas seal kuni maja natsionaliseerimiseni 1951. Hoonel avati Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsi poolt 1991. a mälestustahvel.


Jakob Tamme mälestussammas Väike-Maarja vanal kalmistul.

 

Monumentaalskulptuur "Lahkumine" Väike-Maarja vanal kalmistul. Autor skulptor K. Reitel.

 

Peeter Jakobsoni hauatähis Väike-Maarja vanal kalmistul.

 

Pudivere mõisas sündis 1865. a kirjanik Eduard Vilde. Sünnikohta tähistab mälestuskivi.

 

 

Avanduse külas Orguse metsas asub meteoriidikraater. See on 8,5 m läbimõõduga suuruselt kuues Eestis. 1937. aastal ida poolt tulnud taevakeha (boliit) plahvatas Roelast veidi ida pool ning langes seejärel kildudena(meteoriitidena) maapinnale Kraater avastati alles 1984. a.

 

Avanduse mõis ehitati välja aastail 1679-1684. Praegune sopiline härrastemaja on kerkinud mitmes järgus 18.- 19.saj jooksul. 1849. aastast oli Avanduse mõis koduks ümbermaailmasõitjale, maadeavastajale admiral Friedrich Ben­jamin Lütkele (1797-1882).

 

Simuna kiriku on ehitusmälestis 13. saj. Kolmelööviliseks kodakirikuks ehitati 15. saj esimesel poolel. 1685 valmistas kuulus puunikerdaja Chr. Ackermann kirikule altari. 19. saj algul maalis Carl Sigismund Walther altarimaali. 1889 ehitas eesti rahvusest orelimeister Gustav Normann kirikusse oreli.

 

Simuna kirikuaias puhkab maastikumaalija Carl von Kügelgeni perekond, ka Muuga mõisa rajaja kunstnik Karl von Neff.. Simunasse on maetud von Pauckerite suguvõsa liikmed ja üle 60 aasta Simunas köstriks olnud, kohalik tunnustatud hariduse ja seltsitegelane Wilhelm Normann.

 

Mälestussammas kiriku ees on pühendatud Simuna kihelkonna langenud sõdureile. Vabadus­sammas avati 1927, lõhuti punaste poolt 1946 ja taasavati Muinsuskaitse Seltsi algatusel 1989.

 

Katku allikast, mis asub kirikust lõuna pool, saab alguse Pedja jõgi.

 

Vähem kui 1 km Simunast Laekvere poole asub teest lõuna pool Struve tulp. See tähistab 1816-1855 astronoomi ja geodeedi Friedrich Georg Wilhelm Struve juhtimisel (Simuna mail1827) meridiaanikaare mõõtmist. 2005. a kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja kaks meridiaani punkti: üks Struve kivi, teine Võivere tuuleveski juures.

 

Umbes km Simunast Käru poole asub teest ida pool Mällo paisjärv. See on paisutatud veel küllaltki väiksele Pedja jõele.

 

 

Käru külas (end Metsaküla, maanteest ida pool) on kirjaniku ja kunstniku Aleksander Suumani (1927-2003) lapsepõlve kodukoht.

 

Käru külas (maanteest lääne pool) on riigitegelase Juhan Kuke (1885-1942), kodukoht, mida tähistab mälestuskivi.

 

 

Lubjatehase ringahjud ja korsten
1910. aastal ehitas eesti soost mees Karl Kaddak Rakkesse tolle aja Venemaa suurima lubjatehase. Rakke keskuses asuvad lubjatehase ringahjude varemed koos 65 m kõrguse korstnaga on ainulaadsed maailmas.

 

Salla mõis
Mõisa on esmakordselt mainitud 1479.a. Praegune mõisahoone on rajatud 18.saj varaklassitsistlikus stiilis. Mõisa ümber paiknev park oli ümbruskonna üks liigirikkamaid kuni 16.juulil 2001 a torm enamuse pargi põlispuudest maha murdis.
Pargis kasvas 5-meetrise ümbermõõduga maakonna vanim puu, Plettenbergi tamm. Pärimuse järgi olevat selle tamme all koosolekut pidanud ordumeister Wolter von Plettenberg. Tormi meenutuseks püstitati 20.08.02 iidse tamme kohale puuskulptuur "Plettenbergi rüütel", autoriks Urmas Rauba. Ordumeistri vend Johann Plettenberg oli 16.saj. alguses Salla mõisa omanik. Mõisa viimaseks omanikuks oli parun von Harpe. Kool tegutseb mõisas 1921.aastats alates.

 

Emumägi
Pandivere kõrgustiku ja kogu Põhja-Eesti kõrgeim tipp asub Emumäel.
Emumäe kõrgus merepinnast on 166 m ning jalamilt ligi 80 m. Koos põhjapoolse Tammiku mäega moodustab Emumägi 12 km pikkuse kõrgendiku, milles on rohkesti järsuveerulisi orge ja lohkusid. Emumäe kui loodusmaastiku kaitseks loodi 1978.a-l maastikukaitseala, mille pindalaks on 536 ha.
Mäe otsa rajatud 21,5 m kõrgusest vaatetornist paistab selge ilma korral kahe-kolmekümne kilomeetri kaugusele. Sealt avaneb vaade traditsioonilistele põllumajandusmaastikele, mille vahetavad kaugemal välja Endla või siis Alutaguse metsad.
Muistendi põhjal olevat Emumägi tekkinud Eesti rahvuseepose kangelase Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast.
Emumäe vaatetorni lähiümbrus koos Salla mõisapargiga on kujunenud Rakke valla külastatavamaks turismipiirkonnaks. Omavalitsus on seda aastate lõikes arendanud ning lisaks vaatetornile on siin veel kännumaja ‘'Emumemm'', päikesetõusumaja, vana kalmistu, telkimis- ja piknikuplatsid. Emumäelt viib matkarada läheduses asuvasse vanasse kruuskarjääri, kus mäejalamisse on rajatud püstkoda-koopaonn koos küttekolde, laua ja lavatsiga.
Emumäe vaatetorni valmimise 15. aastapäevaks avati 15. septembril 2012.a Emumäel puukujude allee. Kujud on valmistatud kohalikust puidust, kändudest ja looduslikust materjalist. Tegemist on erandliku ökokunsti projektiga, mis seob kohalikes mittetulundusühingutes ja kultuuriseltsides tegutsevaid inimesi ning tutvustab nende tegemisi Emumäe külastajatele. Tule, tutvu ja puhka kaunil Emumäel!

 

Emumäe vaatetorn
Emumägi on Pandivere kõrgustiku ja kogu Põhja-Eesti kõrgem tipp.
Emumäel asub 21,5 meetrine puidust vaatetorn. Maastikupargi külastamine on tasuline, seda haldab Väike-Maarja vald.
Lisaks vaatetornile on Emumäel veel kultuuriseltside puukujude allee, kännumaja, päikesetõusumaja, vana kalmistu, "Kersna pink", telkimis- ja piknikukohad.
Huvitav teada: Emumäe kõrgus merepinnast on 166,5 m, jalamilt 80 m.
Muistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast.

 

Seljamägi
Lääne-Virumaal Rakke valla lõunaosas asub Seljamägi, mis on sealsete loodusväärtuste tõttu arvatud üle-euroopalise hoiualade võrgustiku Natura 2000 alade hulka. Hoiuala suurus on 199 ha, kus kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud, aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud, vanad loodusmetsad, vanad laialehelised metsad, rohunditerikkad kuusikud, okasmetsad oosidel ja moreenkuhjalistel, soostuvad ja soo-lehtmetsad. Seljamäe matkarada asub Piibe- ja Rakvere-Tartu maantee vahelisel alal ning on märgistatud suunaviitadega.
Seljamägi olevat tekkinud Kalevipoja mantlihõlma augu kaudu mahapudenenud liivast, kui ta seda kandnud Väinjärvest Pihkvasse. Seljamäe harjapidi on kulgenud juba muinasajal Selist Piipe suunduv ratsarada, mis ühendas Vaigat Järvamaaga. Matkarajal, üsna raudtee lähistel asub 0,5 ha suurune kinnikasvav Edru Kaanjärv, kus elavad rohelised veekonnad, kasvavad vesiroosid. See õõtsikkaldaga järveke on Endla soostikus põhjapoolseim. Piibe mõisas 28.02.1792.a sündinud K.E von Baer on saanud oma botaanilistele ja zooloogilistele kollektsioonidele Seljamäelt palju huvitavat materjali.

 

F. R. Faehlmanni mälestukivi
Rakke vallas Ao mõisas sündis Eesti rahvuseepose Kalevipoeg muistendite koguja Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850). Faehlmann kirjutas ka muistendeid, millest tuntumad on "Loomine", "Koit ja Hämarik" ning "Vanemuise laul".

 

Hugo Raudsepa mälestuskivi
Rakkes Faehlmanni tn asus Eesti kõige viljakaima näitekirjaniku Hugo Rausepa (1883 – 1952) Raudsepp oli ajakirjanik "Postimehes", "Vaba Maa" arvustaja, vabakutseline kirjanik.

 

K. E. von Baeri sünnikoht
1288.a. esmakordselt mainitud Piibe mõis kuulus aastatel 1757-1919 Baeri suguvõsa omandisse. Mõisas sündis 19.saj. suurim bioloog, kes rajas embrüoloogia teadusharu, Karl Ernst von Baer (1792-1862).

 

Marta Sillaotsa sünnikoht
Rakke hobupostijaama hoones (praeguse raamatukogu asukohas) sündis lastekirjanik Marta Sillaots (1887–1969). Marta Sillaots on avaldanud rohkesti jutustusi, novelle, lastejutte, memuaare, arvustusi — kokku kakskümmend üks iseseisvat teost, millest ühed populaarsemad olid omal ajal Trips-Traps-Trulli-raamatud lastele. Jäädava jälje eesti kirjanduse ajalukku on M. Sillaots jätnud ka oma viljaka tõlketegevusega. Tema vahendusel on prantsuse, inglise, vene ja saksa keelest eesti lugejateni jõudnud üle kuuekümne ilukirjandusliku teose maailma kirjandusklassikast.

 

Heinrich Riikoja
Samas Rakke hobupostijaama hoones sündis 1891. aastal Marta Sillaotsa vend Heinrich Riikoja (1891-1988), Eesti teeneline teadlane, eesti hüdrobioloogia rajaja. H. Riikoja teaduslik tegevus algas juba üliõpilaspäevil Tartu Ülikoolis, peatähelepanu oli suunatud Eesti sisevete uurimisele. Arvukate ekspeditsioonide tulemusel valmis ka doktoriväitekiri Ida-Eesti järvedest. Tema sulest on ilmunud üle neljakümne teadusliku töö, hulk õpikuid ja populaarteaduslikke raamatuid.

 

Ernst Birnbaumi mälestukivi
Rakke hobupostijaama sepa korteris sündis NSVL-i esimene stratonaut Ernst Birnbaum (1894–1965). Noorena siirdus ta Peterburi, kus lõpetas kõrgema lennuväekooli. 30. septembril 1933 tõusis E. Birnbaum koos kahe kaaslasega stratostaadil «SSSR» 19 kilomeetri kõrgusele. Saavutus püsis ametliku maailmarekordina palju aastaid. Suure Isamaasõja ajal oli polkovnik Birnbaum ühe Moskva õhuväediviisi ülem. Teda autasustati kahe Lenini ordeni, paljude teiste ordenite ja medalitega. 10. juunil 1972 avati Ernst Birnbaumi sünnikohas mälestuskivi.

 

Ferdinand Mühlhauseni mälestustahvel
19. sajandi lõpust kuni 20. saj kahekümnendate aastateni elas Sopi talus (Lille t. 10) pime isetegevuslik helilooja Ferdinand Mühlhausen (1864–1965). 1919. aastal lõi ta siin M. Körberi luuletusele «Armas isakohakene» viisi, mis otsekohe ümbruskonna laulukooride poolt rohket esitamist leidis. 1970. aastal asetati F. Mühlhauseni kodumaja seinale mälestustahvel, millel on noodijoonestikul kujutatud laulu esimene stroof «Vaikne kena kohakene…»

 

Oskar Lutsu mälestuskivi
1902. aasta kevadel ostis Palamuse kingsepp Hindrik Luts praeguse Mäe tn 1 asukohale Miku talu. Selle talu vana rehetare ahjutaguses uberikus kirjutas Eesti tuntud kirjanik Oskar Luts (1887–1953) oma esimese näidendi «Joosep Ärkla» ja «Kevade» alguspeatükid. Vana rehetare, samuti Lutsude ehitatud saun tiigi kaldal on lammutatud, säilinud on mõned nende istutatud õunapuud ja hulgaliselt pärni ümber rohtaia.
Kirjaniku isal oli endises vallamajas (Faehlmanni 18) kingsepatöökoda. 1903. aastal korraldas Koeru Põllumeeste Selts selle hoone hoovis põllumajandusnäituse, kuhu üks Visusti peremees oli toonud sauniku maa pealt varastatud kapsapea. Oma emalt kuuldud jutustuse ainetel kirjutaski kirjanik populaarse «Kapsapea», 10. juunil 1972 avati Miku rehetare asukohal mälestuskivi, millesse on raiutud tekst: «Siin alustas Oskar Luts 1907. a. «Kevade» kirjutamist.» Aukülalisena viibis kohal ka kirjaniku lesk Valentina Luts.

 

 

Toimetaja: -