8.08.18

Viru-Jaagupi kirik. Kirikuaed.

Kihelkond on nime saanud kiriku pühaku Jaakopi järgi. Pastor Madis Oviiri uurimuse järgi on praegune kiriku asukoht kolmas. 

  • I kirik 1230- 1350 oli Võhu külas (ehitatud 1230-1235)
  • II kirik 1350 –1450 Kehala külas, kus praegugi mägi Kirikuase.
  • III ehitati 1455 – 1460 praegusele kohale - gooti stiilis kodakirik, kolm võlviosa-traveed ja kooriruum.
  • 1877 – 78 ehitati juurde 2 traveed ja torn, kuna kirik oli kogudusele liiga väike. Torni kõrgus on 47,65 m .
  • 1892-93 ehitas orelimeister Gusrav Normann kirikusse uue oreli.
  • 1912 valati tornikell .
  • Kirikuõpetajaid on olnud 24. Tuntumad neist:
  • *Rootslane Chritian KELCH, kirikuõpetaja 1697 – 1710. C. Kelch (1657—1710) tuli Pommerist Eestisse 23 aastaselt, 1680.a. koduõpetajaks. 1682 –1697 oli Järva-Jaani pastor, sealt tuli Viru–Jaagupisse, kust 1710. aastal siirdus Tallinna Niguliste kirikusse. Suri samal aastal katku.
Järva–Jaanis valmis tema kroonikaraamat "Liefländische Historia", mis käsitleb Eesti sündmusi kuni 1690. aastani. Viru-Jaagupis pidas ta kroonikat edasi. Tema "Continuation" (ilmus saksa keeles alles 1875) annab põhjaliku ülevaate 1690–1707. aastate sündmustest Põhja Eestis, mil siin käis Põhjasõda. Saame teada,et kogu Viru–Jaagupi kihelkond põletati kahe päevaga maha. Umbes 4 km kaugusel alevist on männik, mida kutsutakse leinamännikuks. Sinna varjunud külaelanikud Põhjasõja ajal, kuid kahjuks leidnud vaenlane peidupaiga üles.
  • Friedrich Carl Sigismund WALTHER, oli pastoriks 1850–80.
  • Jaan KIIVIT (1906- 1971) töötas Viru – Jaagupis 1934 –1948, kust ta kutsuti Tallinna praostiks. 1949–1967 (18 aastat) oli ta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop.
  • J. Kiivit oli audoktor Leipzigi (1959), Praha (1959), Helsingi (1963) ja Pariisi (1963) ülikoolis. 1932.a. oli ta lõpetanud Tartu Ülikooli usuteaduskonna.
  • Madis OVIIR (1908 – 1999) oli Haapsalu Õpetajate Seminari haridusega õpetaja Läänemaal. 1944 .aastal ta arreteeriti ja mõisteti 20 aastaks sunnitööle. Kolõma kullakaevandusest 11,5 aasta pärast kodumaale jõudnuna, asus ta õppima Usuteaduste Instituudi kaugõppes. 1960. aastal asus ta tööle Viru–Jaagupi kirikuõpetajana, kus tegutses surmani. Tema algatusel avati 1989 Viru–Jaagupis Eesti esimene stalinismiohvrite mälestusmärk, taastati surnuaias Vabadussõja mälestussammas ja kirikut ümbritseva aia müürile paigaldati stalinismiohvrite mälestustahvlid. Teda on autasustatud Kuldristi ja Vabadussõja mälestusmedaliga. Madis Oviir oli aastast 1998 Vinni valla aukodanik.


Kirikuaed

F. C. S. Waltheri ajal maeti Viru- Jaagupi kirikuaia kirdenurka baltisaksa maalikunstnik Carl Sigismund WALTHER (1783- 1866). C. S. Walter oli tegutsenud peamiselt portree ja altarimaali alal. Ta maalis altarimaali viiele Lääne- Virumaa kirikule: Rakvere, Viru–Nigula, Viru–Jaagupi, Simuna ja Väike- Maarja.

Kirikuaeda on maetud Ferdinand von WRANGELL

Vt. ka 10 mõisa ring Pandiveremaal

 

Toimetaja: -