4.11.19

Ajalugu

1912. aastal ehitati Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi Maja. Juba enne maja valmimist oli siinmail aktiivne kultuurielu - tegutsesid koorid ja orkestrid. Tõsisem kultuuritegemine sai alguse 1875. aastal, mil köster Voldemar Eichhorn kutsus ellu laulukoori. Sellest innustus kihelkonnakooli õpetaja Gustav Mälk, kes asutas 1896. aastal pasunakoori. Märt Meos ja Jakob Liiv andsid hoogu juba sügavamale muusikaharrastusele, mille esimeseks suursündmuseks Väike-Maarja  esimene laulupäev 7. juunil 1910. aastal. 1883. aastal lavastas Jakob Liiv Väike-Maarja ajaloos esimese näidendi. Etendus esitati Lurichi küünis, mis asus praeguse seltsimaja ees parkimisplatsi kohal ja mis lammutati Põllumeeste Seltsimaja ehitamisel 1912. aastal. 1910. aastal ostis Põllumeeste Selts ära A. Lurichi talu. Soodsat situatsiooni taibates tuli kihelkonnakooli juhataja Märt Meos välja mõttega, et Väike-Maarja vajab hoonet, kus saaks kooride ja orkestrite tegevuse ja ka draamaharrastusega rohkem tegeleda ning ühtlasi suuremaid pidusid, koosolekuid ja näitusi korraldada. Ideed hakkas kohe innukalt propageerima kirjanik ja raamatukaupmees Jakob Liiv.

Maja valmis erakordselt kiiresti – 6. mail 1912. aastal pandi nurgakivi ning tänu Märt Meose ja Jakob Liivi aktiivsele eestvedamisele peeti avapidustused sama aasta 22. ja 23. detsembril. Põllumeeste Seltsi avamine tähendas kohalikus muusikaelus ja lavategevuses märgatavat elavnemist. Tegutsesid mees-, sega- ja pasunakoor ning sümfoniettorkester. 1912. aastal asutas Tuudur Vettik kaasõpilastest segakoori.

Alates 1957. aastast toimus kultuurimajas intensiivne lavategevus Asta ja Jullo Talpsepa juhendamisel. Igal aastal tuli välja 2-5 lavastust. Nimetagem neist vabaõhulavastusi "Tasuleegid", Tammsaare "Elu ja armastus", "Parvepoisid" jne. Suurepärased lavadekoratsioonid valmistas kultuurimaja töötaja Harri Veldi.

Väike-Maarja rajooni ajalehe teatel organiseeriti 1955. aastal kultuurimaja juurde rahvatantsuring Virve Alevi ja hiljem Elsa Stube juhtimisel. Väljapaistvamaid tulemusi saavutati 1957. aastal, kui rühma käis juhendamas Ellen Veersalu Rakverest. 1958. aastal sai tantsuringi hingeks Maie Orav. Rühma saatjaks oli Harri Veldi. Maie Orava õhutusel hakkasid hiljem tantsu õpetama Ilme Sein ja Aino Lukman.


Väike-Maarja muusikaelus on kandev roll olnud Heino Seinal. Tema juhatuse all laulsid segakoor, meeskoor, mees- ja naisansambel, solistid ning tuntud oli Heino juhendatav estraadiorkester. Samuti oli Heino saatjaks segarahvatantsurühmale.

Puhkpill tegutses 60. aastatel stabiilselt Jakob Aru ja Erich Venigu juhtimisel. 1970. aastatel jäi orkestri ette E. Venig üksi, kes oli samal ajal ka kultuurimaja direktor. Alates 1975. aastast, kui E. Venig pensionile jäi, lõpetas tegevuse ka puhkpilliorkester. Vaikus kestis 20 aastat. 1995. aasta sügisel taaselustas Vallo Taar Väike-Maarja pasunakoori tegevuse. 

1979-1980 tegi kolhoos kultuurimajas kapitaalremondi. Ruumide kujunduse kavandas kombinaat Ars. Projekti juhtis Aili Nurk. Saali pikad kardinad, lava eesriie ja dekoorid on tekstiilikunstnik Peeter Kuutmaalt. Fuajee saalipoolsele seinale maalis Eva-Aet Jänes maast laeni ulatuva fresko "Maarjapäevad". Saali lõunaküljel paiknevasse jalutussaali pandi Georgi Markelovi 1981. aastal loodud seinaplaat Jakob Liivi ja Märt Meose bareljeefiga. Plaadil on Jakob Liivi tekst: "Võib olla, et teie lapselapsed, vahest ka Väike-Maarja ajalugu mind kord tänulikult mäletab, et olin aktiivsemaid mehi Märt Meose kõrval seltsimaja ehitamisel." Ühtlasi paigutati ruumi Markelovi voolitud Georg Lurichi portreebüst. Valgustid kavandas metallikunstnik Mai Mägi ja jalutussaali aknavitraažid Katrin Kõrvits-Linde.

1982. aastal hakkasid Väike-Maarja kultuurielu juhtima Mare ja Vallo Taar. Algul oli direktor Vallo, hiljem Mare. Muusikamehena kutsus Vallo ellu mitu koori ja ansamblit, taaselustas Väike-Maarja puhkpillitraditsioonid ning pani aluse muusikakoolile. Mare Taar algatas huvitavaid üritusi, rikastas rahvamaja tegevust väga erinevat laadi ettevõtmistega ning tema särav ja entusiastlik isiksus kujundas rahvamajale oma näo: pika traditsiooniga populaarne laste lauluvõistlus "Popp Tipp Täpp", pereklubi, mille tegevus elas küll läbi mõningasi mõõnaaegu, kuid püsis ikka elujõulisena ja mille rüpest sündinud näitering; alati oodatud ja rohke osavõtjaskonnaga jõulukuuballid ning palju-palju muud. Vallo Taarist sai 1996. aastal Väike-Maarja Muusikakooli direktor, Mare lahkus Väike-Maarja kultuuritöölt 2005. aasta sügisel. 

2005. aasta sügisel alustas rahvamaja juhatajana tegevust Ville-Markus Kell. Tema juhtimisel tegutses rahvamaja kuni 2011. a suveni. Kunstilise juhina töötas sel perioodil Heli-Liivia Komp. Tema lahkus rahvamajast 2012. a algul. 

2012. aasta jaanuarist juhtis Väike-Maarja seltsimaja Kalev Pärtelpoeg. 2012. aastal nimetati Väike-Maarja rahvamaja ümber seltsimajaks.

2018. aasta novembrist juhib nüüd Väike-Maarja seltsimaja Terje Kümnik. 

 

Toimetaja: KRISTEL KITSING