20.08.18

Ebavere lood

Ebavere mägi 20. saj. algusesEbavere mäge peetakse samaks hiiemäeks, mille kohta Läti Hendrik kirjutab, et seal sündinud saarlaste suur jumal Tharapita. See lennanud Ebaverelt tulihännana Saaremaale. Tänapäeval seostatakse seda meteoriidi langemisel tekkinud Kaali järve looga. Meteoriit sisenes atmosfääri just siinmail, muutudes tulekerana nähtavaks. Nii Ebavere mäe all asus, kui Kaali järve lähedal asub Kaarma küla.

Hiiemägi oli jumalate elupaik, seal käidi palvetamas ja ohverdamas. Ühel ikaldusaastal viidud küla kõige ilusam Eba-nimeline neiu mäele ohvriks. Sellest ajast peale oli hakatudki mäge Eba vereks nimetama.

Ebavere linn, mis asub mäe sees- kunstnik E. VeermäeLevinud on lood Ebavere mäe sees asuvast linnast ("Suits Ebavere mäel"). Vaiksetel suvehommikutel on mäe kohal udu, mis tõuseb üles väänlevate jugadena nagu paljude korstnate suits. Rahvas teab rääkida, et väga vanal ajal oli Ebavere mäe kohal suur linn. See järjest kasvas ja ruumist tuli puudus. Maa aga kuulus kurjale nõiale, kellele asi ei meeldinud, ning ta moondas linna mäeks. Elu mäe sees läheb aga edasi, sellest siis mäe kohal suits. Nii mõnigi inimene olevat sattunud sellesse linna. 

Erich Meerja pikem luuletus "Mäe kutse" jutustab sellest, kuidas ühel jaaniööl jõudis sinna uudishimulik noormees. Linnas käis vilgas elu. Lahti olid kõik poed ja kõrtski. Mees astus poodi, kus naeratas vastu kena neiu. Talle hakkasid meeldima kollased pastlad ja sillerdav vöö, kuid raha oli vähe. Kelmikas müüjatar aga andis kauba ilma tasuta, sidus vöögi vööle. Enne linnast lahkumist läks noormees kõrtsi kaubaliiku jooma, jäi purju ja pingile magama. Üles ärgates oli linn kadunud, samuti ka pastlad ja vöö. Kuid lummav linn ja nägus neiu ei läinud tal vanaduspäevini meelest.

Sama legendi pani juba 1896.a. värssidesse Jakob Tamm, kuid noormees ostis nahkkindad ja need jäid talle alles. 

Jutus "Ebavere värav" läks tühja kõhuga mees maa-alusesse linna, kuid võis seal ainult süüa. Linna sattunu täitis kõhu hea ja paremaga, kuid ei suutnud kiusatusele vastu panna. Võttis kaasa mütsitäie kuld- ja hõberaha ning lisaks veel uhked nahkkindad. Koju jõudes ei olnud mütsis muud kui kuivanud lehed, peal suur krimpsus kobruleht.

Külmetavate jalgadega Tiina-nimeline eideke sattus ka Ebavere poodi ("Pood Ebavere mäel"). Pastlad olid auklikud, parandamata, sest pastlanõel oli katki murdunud. Poes oli saada palju kraami, kuid eideke võttis ainult pastlanõela ja lisaks ka kraasid. Kui ta järgmisel päeval tahtis raha maksma minna, siis linna enam ei olnud. Kuid pastlanõel ja kraasid teenisid teda surmani.

Jakob Liiv "Mäevaimu tegelastega" 1906. a.Jakob Liivi värssnäidend "Mäevaim" on kirjutatud möödunud sajandi alguses järgmise legendi põhjal: Ebavere mäe juurest jooksis ennemuiste läbi suur jõgi. Mäge kaitses Mäevaim, jõge aga Jõehaldjas. Nende vahel oli leppimatu vihavaen, sest jõgi õõnestas pidevalt mäekallast. Et tüli lahendada, pani vanaisa Uku Mäevaimu ja Jõehaldja võidu jooksma. Mäevaim jõudis enne sihile: mägi jäi alles, kuid jõgi pidi lahkuma. Kuivanud jõe haudadest tekkisid metsa seitse ridamisi asetsevat Äntu järve.

"Rahatuli Ebaveres" räägib loo karjapoisist, kes kaotas karjas olles mullika. Õnnetu poisike ei tohtinud ilma loomata koju minna ja jäi Ebavere mäele ööbima. Seal nägi ta kolme halli habemega vanakest, kes istusid lõkke ääres. Need panid poisi mütsi hõõguvaid süsi, mis hiljem muutusid kuldrahadeks. Nii sai vaene poiss rikkaks.

Just selles, salapätases metsas, luusib ringi Ebavere nõid"Ebavere nõid" on lugu sellest, kuidas õel naine, kes tahtis kõigist rikkamaks saada, tegi lepingu põrguvürstiga. Kuna ahnur ei suutnud põrgulisele antud lubadusi täita, vajus ta koos maja ja karjaga maa alla. Seal sai temast vanaõeluse karjaeit. Kord aastas lubati tal maa peale tulla endale abilist otsima. Sel päeval uitab ta mööda Ebavere metsa, et mõnd poissi või tüdrukut karjaseks viia. Ta tohib kaasa võtta ainult paha lapse, kes sõna ei kuula, jonnib, valetab, lilli tallab, noorte puude latvu murrab või linnupesi lõhub. Häid lapsi ära viia pole lubatud.

Ebavere haldjal on torni tipust hea ülevaade ümbruskonnale.Jutus "Lüpsik" asusid teelised Ebavere mäe all tee ääres keha kinnitama. Põõsaste vahelt ilmus kaunis neiu, käes lüpsik vahutava õllega. Ta pakkus meestele kesvamärga. Need rüüpasid seda mõnuga. Kui lüpsik tühjaks sai, panid nad selle põõsa alla. Hommikul aga joomanõu enam ei leitud ning keegi polnud seal ka käinud. Küllap oli vanakuri mängus! Hiljem ehitati sellele kohale Ebavere kõrts.

Jakob Tamm pühendas Ebavere mäele 16 sonetti ja lühemad luuletused: "Suits Ebavere mäel", "Ebavere mägi", "Lüpsik" ja "Rahatuli Ebavere metsas". 

Kersti Merilaas kirjutas oma luuletuses "Lapsepõlv" Ebavere nõiast. 

Eduard Leppik koondas oma raamatukesse "Väike-Maarja lood" 7 legendi Ebaverest.

 

Toimetaja: -