Virumaal, Kiltsi mõisakoolis ehk Kiltsi Põhikoolis avanes Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Kultuuriministeeriumi koostöös valminud näitus „Mõisast kooliks. Eesti mõisakoolid".

Praegu, Eesti maareformi sajanda aastapäeva tähistamise ajal, on oluline rõhutada maareformi tegijate ettenägelikkust, selgitas Euroopa Majanduspiirkonna mõisakoolide programmi (2011-2014) juht, muinsuskaitsja Riin Alatalu. Suur osa meie päevini säilinud mõisahooned on need, mis said maareformi järel endale uue kasutuse. Eesti mõisakoolide asutamine ongi 1919. aasta maareformi tulemus, uhked suured mõisahooned said väärika kasutuse ja õpetajad-õpilased hariduse omandamiseks valgusküllase keskkonna. Mõisakoolid on erilised õpikeskkonnad tänapäevalgi ning toetavad väärtuspõhist haridust.

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel rakendatud EMP mõisakoolide programm on hea näide sellest, kuidas kultuuripärandit korrastades saame nii kultuuri-, haridus-, regionaal- kui ka sotsiaalvaldkonna elu paremaks muuta. „Mõisakoolid väärtustavad Eesti kooli, tugevdavad oma piirkonna identiteeti, toetavad elu maal ja loovad uusi töökohti," ütles Alatalu.

Pille Epneri kureeritud näitus valmis mõisakoolide programmi lõpetuseks 2015. aastal ja on pärast seda ringelnud nii Eesti koolides, Brüsseli Eesti koolis, Oslo raekojas ning ligi paarikümnes Läti mõisas. Tegu on Arhitektuurimuuseumi ühe edukama rändnäitusega. Tuleval suvel jõuab näitus Suuremõisa Hiiumaa Ametikooli, sealt edasi Luua Metsanduskooli.

Eestis on säilinud ligi 500 mõisa peahoonet, milles kool on tegutsenud 300 mõisas ja nüüd tegutseb 69 mõisakooli. Alates 2000. aastate algusest on Eesti riigi, Norra finantsmehhanismi ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmi abiga toetatud kümnete mõisakoolide restaureerimis- ja ehitustöid ning arendustegevusi kokku rohkem kui 18 miljoni euroga.

Loe lähemalt mõisakoolide kohta mõisakoolide kodulehelt www.moisakoolid.ee.

Fotol: näitus Rotermanni soolalaos, autor Kristo Kooskora