« Tagasi

Väike-Maarja vallavalitsust tunnustati eesti keele aasta rikastajana

Haridus- ja Teadusministeerium korraldas 5. detsembril Tallinnas Niguliste kirik-muuseumis eesti keele aasta aktuse, kus tänati ja tunnustati neid, kes on oluliselt aidanud kaasa eesti keele aasta õnnestumisele. Väike-Maarja vallavalitsus sai eesti keele aasta rikastaja laureaadiks.

Tiitliga pärjatuid oli üle 60 asutuse ja inimese. Kordaminekusse on teiste seas enim panustanud Väike-Maarja vallavalitsus, kes on aastaid korraldatud Ferdinand Johann Wiedemanni keelekonverentse, samuti on siin vabadussõja ausamba kõrvale rajatud eesti keele tammik.

Minister Mailis Reps märkis, et selle aasta kõik kuud on olnud erilised ja eriilmelised ning neid on rikastanud paljude haridus-, keele- ja kultuuriasutuste, ministeeriumide, ametite ning omavalitsuste ettevõtmised. „Soovin, et ka iga järgnev aasta oleks eesti keele aasta, mil aitame koos kaasa eesti keele arengule. Soovin, et pööraksime iga päev tähelepanu keelele, milles mõtleme ja oma sõnumeid seame."

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas 2019. aasta eesti keele aastaks, et arvukate ettevõtmistega pöörata väärilist tähelepanu eesti keele kui riigikeele 100. aastapäevale.

Eesti keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda 4. juunil 1919. aastal vastu võetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord". Eesti keele ametlik riigikeele staatus kinnitati 1920. aastal Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses.