« Tagasi

Muudatused rahandusministeeriumi haldusalas

Allpool on ära toodud kokkuvõte rahandusministeeriumi valdkonnas 2021. aastal jõustuvatest seadusemuudatustest.

Kogumispensionide seadus

Kogumine teises sambas muutub vabatahtlikuks ja sinna tekivad uued võimalused
Alates jaanuarist saab igal ajal esitada avaldusi kogumispensioni teise sambaga liitumiseks ja sealt lahkumiseks. Täiendava võimalusena on variant jätta seni kogutud raha teise sambasse kasvama, kuid lõpetada uued sissemaksed. Uue võimalusena saab teise samba sees hakata ise oma pensioniraha investeerima, lastes selle kanda oma pensioni investeerimiskontole. Selleks saab avaldusi hakata esitama pisut hiljem ehk aprillikuus.

Kõigi nende uute võimaluste kasutamine on vabatahtlik ja eeldab vastava avalduse esitamist. Avalduse realiseerimine sõltub selle esitamise ajast. Inimesed, kes soovivad midagi oma teise samba kogumises muuta, saavad kõik need võimalused enda jaoks rahulikult läbi mõelda. Otsust ei pea tegema kohe – kõik need valikud on võimalikud ka järgnevatel aastatel. Inimesed, kes on oma teise sambaga rahul, ei peagi midagi tegema – neil jätkub kõik nagu seni. 

Septembris taastuvad 4 protsendi maksed teise sambasse
Riik peatas suvel ajutiselt sotsiaalmaksu 4 protsendi arvelt tehtavad sissemaksed teise sambasse. Need maksed taastuvad tuleva aasta septembris.

Muutub kolmanda samba pensioniiga
Edaspidi saavad uued kolmanda pensionisambaga liitujad pensionile jääda kuni viis aastat enne riikliku vanaduspensioni iga. Senistel sambaomanikel säilib võimalus sealt pensionile minna 55-aastaselt. Raha saab kolmandast sambast välja võtta ka varem, kuid siis tuleb sellelt tasuda tulumaks 20 protsenti.

Maksumuudatused seoses teise samba muudatustega
Teisest sambast enne pensioniiga raha välja võtmisel tuleb maksta tulumaksu 20 protsenti. Pensionieas või viis aastat enne sellesse ikka jõudmist raha korraga välja võtmisel tuleb tulumaksu maksta 10 protsenti. Maksuvabalt saab teise samba raha välja võtta pensionieas või kuni viis aastat enne sellesse ikka jõudmist, võttes raha välja eluaegse pensioni või oodatava elueaga jagatud tähtajalise pensionina. Samuti on maksuvaba puuduva töövõimega inimesele tehtud väljamakse.
Teise samba väljamaksed ei lähe uuest aastast maksuvaba tulu arvestamisel arvesse ega vähenda inimese maksuvaba tulu

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

Sigarettide aktsiisimäär tõuseb 5 protsenti ja suitsetamistubaka aktsiisimäär 8 protsenti.
E-vedelikke ei maksustata ajutiselt aktsiisiga alates 1. aprillist kuni 2022. aasta 31. detsembrini.

Maksualase teabevahetuse seadus

Maksuhaldurile tuleb hakata esitama teavet piiriüleste maksuskeemide kohta.
Maksuskeemide alase teabevahetuse direktiivi (DAC6) kohaselt peavad maksunõustajad teavitama maksuhaldurit piiriülestest skeemidest, mis võimaldavad agressiivset maksuplaneerimist, vara tegeliku kasusaaja peitmist või raskendavad pangakontode alast teabevahetust. Skeemidest peavad teada andma isikud, kes need oma äritegevuse raames välja on töötanud või osalenud nende väljatöötamisel – nii ettevõtjad ise, kui ka maksunõustajad ja advokaadid.

Maksukorralduse seadus ja tulumaksu seadus

Välistööjõudu Eestisse vahendavad või välismaised tööandjad Eestis, kes rendivad tööjõudu Eesti ettevõtetele nii, et töötajad täidavad tellimust Eestis, peavad registreerima end maksu- ja tolliametis mitteresidendist tööandjana, kandma kõik Eesti töölised töötamise registrisse ja maksma nende töötasudelt Eesti tulumaksu.

Tulumaksuseadus

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võib omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.

Käibemaksuseadus

Postipakkide käibemaksuvabastuse kaotamine
1. juulist lõpeb käibemaksuvabastus kuni 22 euro väärtuste pakkide impordile ja ka odavamatele kolmandatest riikidest tulnud pakkidele lisandub käibemaks 20 protsenti. Posti- ja kullerfirmad saavad käibemaksu deklareerimiseks kasutada lihtsustatud korda ehk koguda käibemaks kokku ja tasuda korra kuus maksu- ja tolliametile.

Muutub ELi sisese kaugmüügi kord
1. juulist kehtestatakse üldine kaugmüügi piirmäär 10 000 eurot. Selle piirmäärani maksustatakse tehing käibemaksuga müüja liikmesriigis ning sellest piirmäärast edasi ostja liikmesriigis või ostjate liikmesriikides. Kõikidesse EL-i riikidesse tehtud müüke arvestatakse koos, mitte iga riigi kohta eraldi. 

Maamaksuseadus ja maksukorralduse seadus
Maamaksu infosüsteem viiakse maa-ametist üle maksu- ja tolliametisse. Edaspidi saab maamaksuteadet saata ka pärijatele, kes ei ole maa omandiõigust kinnistusraamatus ümber vormistanud – selleks lähtutakse pärimisregistri andmetest. Lisaks peavad kõik riigimaa kasutajad hakkama tasuma ka maamaksu.