« Tagasi

Üldplaneeringutega metsa majandamisele seatud kitsendused on nüüd kõigile nähtavad

Keskkonnaamet uuendas metsaregistri kaardikihi teavet, mis sisaldab kohalike omavalitsuste poolt üldplaneeringutega seatud kitsendusi metsade majandamisele. Uuendatud teave aitab metsateatistega seotud otsuste langetamisel paremini arvestada kohalike kogukondade soovidega enda piirkonna metsade majandamisel.

Kaardikiht üldplaneeringutega metsade majandamisele seatud kitsenduste kohta on kättesaadav siin. Kaardikomplektis „Muud" tuleb aktiveerida kaardikiht „Üldplaneeringute piirangud".

Selleks, et saada ülevaadet üldplaneeringute kaudu seatud kitsendustest metsade majandamisele, pöördus Keskkonnaamet 2021. aasta alguses otse üldplaneeringu kinnitajate ehk kohalike omavalitsuste poole. „Palusime kohalikel omavalitsustel hinnata teavet olemasoleval kaardikihil ja võrrelda seda värskeimates üldplaneeringutes seatud kitsendustega. Saadud tagasiside järgi täpsustasime üldplaneeringutega määratud metsade majandamise tingimusi enda kaardikihil. Alates märtsist on täpsustatud kaardikiht kõikidele huvilistele avalikult kättesaadav," sõnas Keskkonnaameti metsaosakonna peaspetsialist Tanel Niklus.

Metsaregistri automaatsüsteem ei langeta otsuseid kaardikihil olevate metsade raietaotluste kohta automaatselt, vaid suunab need metsateatised spetsialistile, kes võtab otsustamisel aluseks konkreetse üldplaneeringu tingimused. Täpsustatud kaardikihil on üldplaneeringutega seatud kitsendusi metsade majandamisele 20 kohaliku omavalitsuse territooriumil kogupindalaga 33 429 ha.

Võrreldes varasema teabega lisati kaardikihile veel kolme kohaliku omavalitsuse seatud kitsendused. Metsade majandamisele seatud kitsenduste pindala suurenes 12 245 ha võrra. Valdavalt on üldplaneeringute kaudu seatud kitsendused seotud lageraiete keelamisega või lageraielangi suuruse piiramisega asulate lähedastes metsades. Samuti on üldplaneeringute kaudu kaardikihile märgitud palju selliseid metsaosi, mille kohta esitatud metsateatisi soovivad kohalikud omavalitsused enne kinnitamist kooskõlastada. See aitab kohalikel omavalitsustel arvestada kogukondade soovidega kodukohametsade majandamisel.

Metsateatiste menetlemisel on võimalik arvestada vaid selliste üldplaneeringus sõnastatud kitsendustega, mis on kõigile osapooltele üheselt arusaadavad ega jäta erinevateks tõlgendusteks võimalust. Kahjuks on praegu kehtivates üldplaneeringutes kitsendusi sõnastatud ka selliselt, et nendest on võimalik erinevalt aru saada. Nii on kohalike metsade majandamisel tekkinud vaidlusi nii kohaliku kogukonna sees kui ka väljaspool. Keskkonnaamet paneb kohalike omavalitsuste esindajatele südamele, et uute koostamisel olevate üldplaneeringute puhul saaksid erinevad huvirühmad arvamust avaldada. On oluline, et planeeringutesse kantud kitsendused oleksid sõnastatud selgelt ja korrektselt.

Keskkonnaamet tänab kõiki kohalikke omavalitsusi, kes andsid kehtivate üldplaneeringute kohta tagasisidet. „Palume ka edaspidi kõikidest üldplaneeringu kaudu seatud kitsendustest metsade majandamisele kindlasti Keskkonnaametit teavitada ning edastada kitsendusi kajastavad kaardikihid Maa-ametile. Keskkonnaamet hoolib inimeste elukeskkonnast ja parim viis selle tagamiseks on korralikud planeeringud, kus on arvesse võetud erinevate huvirühmade arvamused," ütles Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk.

Varem kogus Keskkonnaamet teavet kohalike omavalitsuste seatud kitsenduste kohta metsade majandamisele 2017. aasta sügisel. Esimest korda kanti üldplaneeringutega seatud kitsenduste teave metsaregistrisse 2018. aasta keskpaigas. Teavet tuli uuendada ennekõike seetõttu, et esialgse kaardikihi koostamisest on möödunud üle kolme aasta ning üldplaneeringutes on tehtud muudatusi.