« Tagasi

Keeletammikusse istutati järjekordne tamm

Reede keskpäeval istutas tänavune Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaat Jüri Viikberg Väike-Maarja Vabadussõja mälestussamba juures olevasse keeletammikusse omanimelise puu.
 
Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla sõnas, et tänu Ferdinand Johann Wiedemanni keelauhinnale me väärtustame eesti keelt ning emakeele parimaid hoidjaid, uurijaid, arendajaid. „Wiedemanni keeleauhind on kui elutöö auhind eesti keele hoidjale. See auhind on kasvanud siit Väike-Maarjast üle-eestiliseks ning selle jätkumine on oluline, läbi ühise keele saame tunda ennast kokku kuuluvana, kuuluvana ühe rahva hulka," lausus vallavanem.
 
Jüri Viikberg on töötanud pikka aega Eesti Keele Instituudis, samuti Tallinna Ülikoolis ja Uppsala Ülikoolis. 1989. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi väitekirjaga Siberi eestlaste keelest "Eesti keelesaared Siberis (tekkimine, areng, kontaktid)".
 
Viikbergi peamised uurimisvaldkonnad on eesti murded, väliseestlaste keel ja kirjakeele ajalugu. Ta on juhtivaid murdeuurijaid, kellelt ilmus äsja "Eesti murrete grammatika", mis ühtlasi on esimene tervikülevaade eesti murrete grammatilisest ehitusest. Jüri Viikberg on koostanud ja toimetanud ka mahukat "Eesti murrete sõnaraamatut" ning ta on kõrgkooliõpiku "Eesti murded ja kohanimed" üks autoreist. Murdeuurimise kõrval on Jüri Viikberg pühendunud eesti keele ajaloole, mille seletamisel on tema tähelepanu pälvinud keelekontaktid, väliseesti keel ja laensõnavara.
 
Jüri Viikberg on üllitanud üle saja teadusliku ja populaarteadusliku publikatsiooni. Pühendunud õppejõuna on ta innustanud üliõpilasi otsima vastuseid eesti keele kujunemise eri tahkudele ja hindama eesti keele mitmekesisust. Lisaks on ta osalenud paljude erialaste töörühmade ja valdkondlike komisjonide töös.
 
Pärast tamme istutamist ja ühispildi tegemist jätkus Väike-Maarja keelepäev konverentsiga seltsimajas, kus Jüri Viikberg esines ettekandega sõnalaenudest, Lembit Vaba sõnavara uurimisest ja Ene Vainik sellest, kuidas eestlane tunnustab. Ettekannetele järgnes vestlusring "Noorte keelemaastik", mida juhtis Andra Kütt.
 
F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Helle Metslangile, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari. Auhinna suurus on 65 000 eurot.
 
F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaadid:
1989 Henn Saari
1990 Hella Keem, Erich Raiet
1991 Pent Nurmekund
1992 Rein Kull, Valev Uibopuu
1993 Rudolf Karelson, Uno Liivaku
1994 Nikolai Baturin, Paul Saagpakk
1995 Lennart Meri
1996 Juhan Peegel
1997 Eduard Leppik
1998 Mari Must, Huno Rätsep
1999 Tiiu Erelt, Uno Mereste
2000 Ellen Uuspõld
2001 Ülle Viks, Eduard Vääri
2002 Valdek Pall
2003 Mati Hint, Helju Vals
2004 Viivi Maanso
2005 Haldur Õim
2006 Heldur Niit
2007 Kristiina Ross
2008 Mati Erelt
2009 Ilse Lehiste
2010 Ain Kaalep
2011 Tiit-Rein Viitso
2012 Mari Tarand
2013 Valve-Liivi Kingisepp
2014 Arvo Krikmann
2015 Leelo Tungal
2016 Uno Laur
2017 Marja Kallasmaa
2018 Reet Kasik
2019 Krista Kerge
2020 Helle Metslang
2021 Jüri Viikberg
 
Iga laureaat on istutanud Väike-Maarjasse oma tamme. Jakob Liivi pargis on laureaatide tammed aastatest 1993-1996 ja Väike-Maarja Vabadussamba pargis aastatest 1989-1992 ning alates 1997. aastast.