Uuring: Ao ja Nõmme Veskijärve paisjärvede mõju veekogumile
Uuring „ Ao ja Nõmme Veskijärve paisjärvede mõju veekogumile". Projekti kogumaksumus oli 44 404,80 eurot, sellest KIK toetus 39 964 eurot ja omafinantseering 4440,80 eurot. Projekti kestvus oli november 2018 kuni märts 2020.
Lühikokkuvõte:
Uuringu eesmärgiks oli hinnata Ao ja Nõmme paisjärvede mõju (allapoole) jäävale veekogumile ning koostada meetmekava nende paisjärvede seisundi parandamiseks. Uuring koosnes neljast etapis: veekogude sise- ja väliskoormuse hindamine, hüdrobioloogilise seisundi uuring ning meetmekava koostamine. Töö käigus uuriti Ao paisjärve (Põltsamaa jõel) ja Nõmme Veskijärve (Nõmme jõel) seisundit (sh vee keemia, plankton, fütobentos, suurtaimed, suurselgrootud, kalad) ning järvedele mõjuvaid koormusallikaid (nii sise- kui ka väliskoormust). Nende ja avalike andmete põhjal koostati paisjärvedele meetme- ja tegevuskava.
Uuringu tulemusel selgus, et Ao ja Nõmme Veskijärve paisjärvede seisund on kesine (märkus: EV hinnatakse pinnaveekogumite ökoloogilist seisundit sõltuvalt inimmõju ulatusest 5-astmelisel skaalal, „kesine" tähendab, et veekogumil on inimmõju olemas, kuid see on mõõdukas). Mõlemad paisjärved kujutavad endast potentsiaalset ohtu allavoolu jäävatele veekogumitele.
Olulisteks lahendusteks pakuti meetmekavas paisjärvede sissevooludele settetiikide rajamist ning paisjärvedest setete eemaldamist, et setted ei jõuaks otse paisjärve ning setete eemaldamisel suureneks veekogudes veemaht.
Uuringus hinnati erinevaid riske, mis paisjärvede tervendamisega võivad kaasneda ning pakuti erinevaid tegevusi, sh näidis ajakava, et tegevused kulgeksid loogilise paketi järgi ning sobivas ajaraamistikus. Meetmekava rakendamisel peaks olema Ao ja Nõmme paisjärved võimalik viia vähemalt heasse seisundisse.