28.09.18

Georg Lurich

(22. aprill 1876 Väike-Maarja – 22. jaanuar 1920 Venemaa Armavir)

22. aprillil 1876. aastal sündis Väike-Maarjas üks legendaarsemaid eestlasi, oma aja vägevaim jõumees ja maadleja ning tuntud spordi- ja karskusliikumise edendaja Georg Lurich. 

Georg Lurich

Legendid Lurichi jõust, võitudest maailma tugevamate meeste üle ning tema keha ilust ja vaimu teravusest liikusid omal ajal suust suhu. Ta oli haritud ja intelligentne, valdas rohkem kui kümmet keelt, võimles oivaliselt, oli hea akrobaat, jooksja, hüppaja, jalgrattur, uisutaja, paistis silma malemängus, mängis klaverit, oli hinnatud kõnemees ning sattus esimese eestlasena filmilinale. Kreeka-Rooma maadlus võlgneb temale tänu paljude uute võtete, asendite ja vastuvõtete eest. 

Georg Lurich oli elukutseliste maailmameister. Ta võistles 1895-1920 Venemaal ja Lääne-Euroopas peamiselt klassikalises maadluses ning 1913-1917 USAs ka vabamaadluses. Ta oli erakordselt jõuline ja kiire, valdas maadlustehnikat täiuslikult ning võitis enamikku oma aja maailma tuntud maadlejaist. Kuna tõstespordi maailmarekorditeks loeti tollal ka vastupidavus- ja vigurtõsteid, püstitas Lurich ligi 40 maailmarekordit (s.h ühe käe ja kordus­tõstmises). Ta tuli võitjaks ka kehailu­võistlustel. Te­ma eeskuju ja kuulsus ärgitasid raske­jõustikuga tegelema paljusid noormehi ning jäl­jendamine küündis vale-Lurichite ilmumi­seni. 1897.-1898. aastal põhjustas Lurichi ringreis Eestis eestlaste hulgas tõelise ärkamisaja spordis ning sündis rohkesti raskejõustikuringe ja -klubisid.

Tema populaarsusest ja üleilmsest tuntusest annab tunnistust Lurichi-nimeliste raskejõustikuklubide ja -seltside tekkimine mitmel pool Euroopas, hiljem ka Ameerikas. Võib väita, et Georg Lurich on üks silmapaistvamaid, omapärasemaid ja mitmekülgsemaid isiksusi mitte ainult Eestis, vaid ka maailma kehakultuuriajaloos või ka terves kultuuriajaloos üldse.

Lurichi tõekspidamised olid olulised tema eluajal ja on seda ka praegu. Praegu vahest rohkemgi kui siis, sest Lurichi karsked eluviisid ning tohutu tahtejõud, püsivus ja sihikindlus kuluks meile kõigile marjaks ära. Tema elukreedo: "Kui ka mitte alati terves kehas terve vaim ei ela, siis peaks ometi terve vaim terves kehas asuma" väärib tähelepanu ja järgimist. On ju üldtuntud tõde, et karske, terve ja elujõuline rahvas saab oma elukorraldusega hästi hakkama. Kui pööraksime tema elutõdedele rohkem tähelepanu, võib-olla oleksime siis karskemad, tugevamad ja vastupidavamad ning võib-olla oleks olemata nii mõnedki pahateod ja väärad suundumused ühiskonnas.

Jõumees Georg Lurichi fenomen ulatub 19. sajandist tänasesse päeva. Temast räägitakse, kui mainitakse läbi aegade suurimaid eestlasi; temast räägitakse, kui tehakse kokkuvõtteid Eesti spordiajaloost. Viru Vägevate selgitamisel valis rahvas Lurichi Paul Kerese järel teiseks suurmeheks ja tema säravast isiksusest kirjutab "Sajandi 100 suurkuju". Kas aga Lurichit mäletatakse ka 100, 200 ja enama aasta pärast, sõltub paljuski meist, tänastest eestimaalastest. Meie saame hea seista selle eest, et Lurichi nimi, saavutused, tõekspidamised ja terved eluviisid ei vajuks unustuse hõlma, vaid kestaksid ja leiaksid järgimist sajandist sajandisse ning et Lurichit teataks täna, homme ja ka ülehomme. 

Georg Lurichi põrm puhkab kaugel Venemaa avarustel teadmata kohas ja seetõttu pidime Eestis mõtlema tema mälestuse monumentaalsele jäädvustamisele – Lurich kui karskuse, jõu ja rahvusluse sümbol väärib monumenti!  

Väike-Maarja vallavolikogu algataski koos Eesti Rahvuskultuuri Fondi Georg Lurichi allfondi moodustamisega 2008. aastal annetuste kogumise Lurichi monumendi püstitamiseks Väike-Maarja keskväljaku piirkonda (Väike-Maarja vallavalitsuse arvelduskonto nr EE481010502017649007 SEB pangas, märgusõna "Lurich") ning pöördus kõigi eestimaalaste poole palvega aidata kaasa Eesti rahvusliku suurmehe Georg Lurichi mälestuse põlistamisele.

Georg Lurichi monument avati Väike-Maarja keskväljakul suurmehe 142. sünniaastapäeval, 22. aprillil 2018. aastal.

Lurichi elutõdesid järgides saame aga jätkuvalt tuge, hingejõudu ja kosutust tervema mõttelaadi kujundamiseks. 


***
Georg Lurichi nimeline spordiklubi Berliinis 

***


Georg Lurich -142 - ausamba avamine

Georg Lurich - 141 

Georg Lurich - 140 

Lurichi mälestuse jäädvustamisega seotud meediakajastused jmt.

31.12.2014: Eva Klaas (Virumaa Teataja) "Lurichi kuju jõudis Tartust Väike-Maarjasse": 
http://www.virumaateataja.ee/3041459/lurichi-kuju-joudis-tartust-vaike-maarjasse 

25.09.2014: Eva Klaas (Virumaa Teataja) "Lurichi pronkskuju valmib tõenäoliselt veel tänavu": http://www.virumaateataja.ee/2931855/lurichi-pronkskuju-valmib-toenaoliselt-veel-tanavu 

13.03.2014: (Kuulutaja) "Väike-Maarja võttis Eesti maadlusveteranidelt üle sümboolse teatepulga": http://www.kuulutaja.ee/vaike-maarja-vottis-eesti-maadlusveteranidelt-ule-sumboolse-teatepulga/ 

26.02.2013: "Georg Lurichi mälestussammas hakkab võtma reaalset kuju":  
http://eestielu.delfi.ee/laanevirumaa/sport/georg-lurichi-malestussammas-hakkab-votma-reaalset-kuju?id=65731982 

12.02.2012: Eduard Tinn (Eesti Päevaleht): "Suurmees Lurich kui meie rahvusluse sümbol:" http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/eduard-tinn-suurmees-lurich-kui-meie-rahvusluse-sumbol.d?id=63979757

24.12.2011 Postimees: http://arvamus.postimees.ee/679632/mihkel-mutt-lurich

12.08.2011 Eesti Päevaleht: "460 kilo puhast väge seisab Lurichi vaimu eest": http://www.epl.ee/news/sport/460-kilo-puhast-vage-seisab-lurichi-vaimu-eest.d?id=55586948

11.08.2011 ETV Aktuaalne Kaamera (ERRi kodulehel): http://sport.err.ee/maadlus/68cefd59-b9be-4aee-bfca-87f6ed3eb735

4.11.2010 Maaleht "Ehtsad eliitkoolid on maal". Sulev Olli intervjuu Raul Rebasega. 
http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/raul-rebane-ehtsad-eliitkoolid-on-maal.d?id=34561387&pictureID=34562019

15.10.2010 Virumaa Teataja: Augustitormid lükkasid Lurichi mälestussamba tulevikku

22.aprill 1926 Eesti Spodileht: 44 aastat Lurichi elukäiku

Toimetaja: ILVE TOBRELUTS